Video: Soome teine hümn juhatas pidulikult sisse jõulukuu kellamängud

Raimu Hanson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tartu raekoja torni kellamäng esitab 6. detsembril kolmel korral Soome iseseisvumise 99. aastapäeva auks nelja ja poole minutilise meloodia Jean Sibeliuse sümfoonilisest poeemist «Finlandia». 

Muusik Merle Kollomi salvestatud esmaesitust kell 12 kuulas lastekirjanik Mika Keränen, samuti kümned ja kümned teised tartlased, nende hulgas Tartu soomlased ning üks reisiseltskond Kouvolast.

Vana kombe kohaselt tulid paljud soomlased südapäevaks Tartu raeplatsile, et soovida isekeskis hyvää itsenäisyyspäivää Suomelle ehk head iseseisvuspäeva Soomele ning juua sõõm vahuveini. Kõnelesid tartlasest Soome ja Eesti kultuuritegelane Sakari Neuvonen ning kirjanik Mika Keränen. Juttu tuli sellestki, et nende lapsed nimetavad ennast mõnikord soomlaseks ja mõnikord eestlaseks.

Keräneni sõnul on Sibeliuse «Finlandia» enamusele soomlastest samaväärne kui hümn. «Kui nii ilus muusika hakkab Raekoja platsil mängima külmal detsembripäeval, siis inimesed vakatavad ja jäävad mõtlema,» ütles ta.

Seetõttu võtsid mõnedki külmakartmatud ja häid kombeid austavad mehed seda Tartu raekoja torni kariljoni esituses kuulates mütsi peast. Kui vahuveinipudelid olid avatud, laulis Soome päris hümni segakoor Rõõmusõõm. Mõnigi laulis samal ajal kaasa Eesti hümni.

Kellamängu kava detsembris

Muusik Merle Kollomi teatel on Tartu raekoja kellamängu repertuaaris detsembrikuus Ülo Vinteri «Laul põhjamaast», Mark Petersoni «Reverie», kolm jõululaulude popurriid ning Riho Pätsi «Jõulutaadi ootel». Petersoni «Reverie» on seatud Tartu kariljonidele, originaali esitamiseks peab olema tornis poole rohkem kelli ehk 50 kella.

6. detsembril, Soome Vabariigi iseseisvuspäeval, on kavas kell 18 «Finlandia» ja kell 21 «Laul põhjamaast».

1.–3. detsembrini ning 7.–10., 12.–17. ja 27.–31. detsembrini on kavas kell 9 ja 21 «Laul põhjamaast» ning kell 12, 15 ja 18 «Reverie».

11. detsembril ehk kolmandal advendil on kavas

  • kell 9 «Laul põhjamaast»,
  • kell 12 jõululaulude popurrii (Armas Maasalo «Jõulukellad» ja prantsuse jõululaul «Gloria in excelsis Deo»),
  • kell 15 «Jõulutaadi ootel»,
  • kell 18 popurrii (Eduard Ebeli «Vaikselt sajab lund» ja saksa jõululaul «Oh, kuusepuu») ning
  • kell 21 popurrii (Sileesia rahvaviis «Maa on nii kaunis» ja Jean Sibeliuse «Ei au, ei hiilgust otsi ma»).

18. detsembril ehk neljandal advendil on kavas

  • kell 9 «Laul põhjamaast»,
  • kell 12 popurrii («Maa on nii kaunis» ja «Ei au, ei hiilgust otsi ma»),
  • kell 15 popurrii («Jõulukellad» ja «Gloria in excelsis Deo»),
  • kell 18 «Jõulutaadi ootel» ning
  • kell 21 popurrii («Vaikselt sajab lund» ja «Oh, kuusepuu»).

Jõulupühade nädalal ehk 19.–26. detsembrini on kavas:

  • kell 9 «Laul põhjamaast»,
  • kell 12 «Jõulutaadi ootel»,
  • kell 15 popurrii («Vaikselt sajab lund» ja «Oh, kuusepuu»),
  • kell 18 popurrii («Jõulukellad» ja «Gloria in excelsis Deo») ning
  • kell 21 popurrii («Maa on nii kaunis» ja «Ei au, ei hiilgust otsi ma»).
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles