Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Soome100

Soome Vabariik 100

Tähistame koos!

Postimees

Soome president uusaastakõnes: sajand täitub vaid korra, väärtustagem isamaad!

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Soome Vabariigi President Sauli Niinistö uusaastakõne | FOTO: Soome Vabariigi Presidendi Kantselei / TPK

Soome Vabariigi president Sauli Niinistö pidas oma traditsioonilise kõne ka sel aastal just 1. jaanuaril keskpäeval.

President Niinistö puudutas oma aasta tähtsaimas kõnes nii kodumaa juubelisünnipäeva kui ka hetkeolukorda maailmas, meenutas Aleppo ja Berliini traagilisi sündmusi.

„Kurjus on alati olemas olnud, nüüd on see endisest nähtavam. Me olime juba õppinud mõtlema ja elama lootuses, et kurjus on kadumas. Me uskusime, et hea võidab halva, alati.

Soome on lääne kultuuri osa ja Soomes mõeldakse läänelikult. Heaolu edendamine ja rahu tagamine on olnud meie eesmärk. Kuid kurjuseks valmistumine – sellele pole me alati osanud isegi mõelda. Sest ilusas maailmas mõeldaksegi kaunilt, ja nii peabki olema. Oleks vaid maailm muutumatu.“

Saja-aastase Soome üks oluline sõnum võiks olla: Sul läheb hästi, kui keegi teine ei tunne ennast halvasti. Aidakem siis, kui vähegi saame.

President tsiteeris muuhulgas ka Soome kirjaniku Juha Hurme mõtteid: „Inimesed, loomad ja loodus – sama juurestikuga, sama aines. Nii tõdes kirjanik ja ma nõustun temaga – meil tuleb omavahel läbi saada, toime tulla.“

President meenutas lõppevast aastast ka kohtumist ning vestlust mehega, kes elas koos karuga.

„Kui inimene ja loom teineteisele silma vaatavad, mida nad mõistavad? Inimsust või loomsust? Loodusest sündinud mõlemad. Aga inimene inimest vaadates? Silmavaatamine  aitab näha. Kas või teise sõnatut appikarjet. Aitab mõista, et teiselgi on sihte ja nõudmisi. Või õpetab märkama ohte ning talitsema hirmu.

Varjude maailm nõuab vastulauset. Kui on mõistmist ja ühisosa, varjud kaovad."

Alanud aasta – 2017 – on Soomele ajalooline aasta ja nii keskendus president Niinistö oma kõnes suuresti ka sajandat sünnipäeva tähistavale riigile. Niinistö tuletas kuulajatele meelde, kui ainulaadne sündmus me elus oni Soome 100. juubeliaasta.

„Keegi meist pole kogenud seda tunnet, kuidas me kõik üheskoos saame 100-aastaseks. Sel aastal toimub nii palju, et see ei jää meist kelleltki märkamata. Kild killu haaval, kogu aasta vältel, voogab see meeleolu meist läbi ja üle. On ahvatlev kuulda, kuidas meie – teie ja mina teiste hulgas, seda tunnet kogeme ja millest mõtleme. Sest sajand täitub vaid korra, väärtustagem siis isamaad!“

Soome 100 -juubeliaasta programm tõotab oma tuhandete sündmustega kõikjal Soomes ja mujalgi maailmas tulla mitmekülgne ja kaasahaarav. President Niinistö avaldas lootust, et kõik toimuv ei jäta ühtegi põlvkonda külmaks.

„Saja-aastane särab, ta toob mälestusi ja välgatusi käidud teekonnalt, erinevatele põlvkondadele erinevate rõhuasetustega. Ehk märkavad alanud aastal nooredki senisest rohkem, et näe, Soome on tõesti oluline!“

Niinistö pöördus oma uusaaastakõnes ka nende poole, kes ei saa oma eluraskustes Soome juubeldamisest rõõmu tunda.

„Saja-aastase Soome üks oluline sõnum võiks olla: Sul läheb hästi, kui keegi teine ei tunne ennast halvasti. Aidakem siis, kui vähegi saame.

Teine saja-aastase sõnum võiks aga kõlada nii: Tunne mõõdukalt vastutust, vähemalt enese eest. Tee siis, mida suudad. Nii tegutsedes osaledki, oled üks meist.“

President uuaastakõne pidamas, 2017 / Soome presidendi kantselei

________________________________________________

HUVITAV TEADA:

  • Soomes peab Vabariigi president oma traditsioonilise ja ühtlasi ka aasta tähtsaima kõne alati 1. jaanuaril, täpselt südapäeval.
  • Kõne peab president alati Helsingi kesklinnas paikneva presidendi lossi kabinetis kirjutuslaua taga istudes ning kõne esitatakse järjest mõlemas riigikeeles – esmalt soome ja siis rootsi keeles.
  • Presidendi lauda ehivad presidendi tunnustega riigilipp ja soome rahvuslilled – piibelehed, mis on sajandi jagu olnud Soomes hinnatud ka kui jõululilled.
Tagasi üles