Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Soome100

Soome Vabariik 100

Tähistame koos!

Postimees
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

President Sauli Niinistö: Meie saame kõige paremini hakkama avatud maailmas

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL

Täna ja homme võõrustab riigivisiidil olevat president Kersti Kaljulaidi Soome president Sauli Niinistö, kes kinnitab, et ei tüki lääne ja Venemaa vahemeheks, kuid nii pika ühispiiriga naabrid lihtsalt peavad rohkem suhtlema.

- Palju õnne, 100-aastane Soome Vabariik!

Tänan, tänan!

- Millist juubelaasta kultuurisündmust te ise kõige rohkem ootate ja soovitate ka kõigile eestlastele, kes Soome tulevad?

Neid on nii palju, et vastan samamoodi nagu NATO peasekretärile Jens Stoltenbergile: on 365 päeva juubelisündmusi ja põhjust käia Soomes. Kui midagi väga erilist pakkuda, siis on see iseseisvuse pidustuste nädal, millele keskendume – siis on palju mitmesuguseid sündmusi.

- Kui palju sporti jälgite?

Päris palju. Kui ajakava vähegi lubab.

- Soome on viimasel ajal tulnud tavalisest rohkem inimesi teistest maadest ja see on vallandanud elava arutelu. Kas soomlased on selle käigus enda kohta midagi uut avastanud?

Ma ei tea, kas Soomes on peetud sellist arutelu – et viimase pooleteise aasta jooksul meile tulnud märkimisväärne hulk pagulasi oleks mingil moel küsimuse alla seadnud soomlaste arusaama oma soomlusest. Selles vallas pole muutusi.

Pagulased pole ju Soomele täiesti uus kogemus, neid on tulnud ennegi. Muidugi oleme ära näinud, et on teistsuguse taustaga inimesi, aga me tuleme nendega toime.

Inimolemuse põhijooned on lõppude lõpuks hämmastavalt ühesugused üle maailma.

- Kas majanduslikult keerulised aastad on kuidagi muutnud Soome sisu? Toonud selle võib-olla rohkem esile?

Seda olen ma hardalt lootnud.

Olin 1990ndatel rahandusminister, kui meil oli tõesti sünge olukord. Siis avastasin meie juures sellise asja, et kui ollakse piisavalt põhjas, taipab üha rohkem inimesi, et aitab, on vaja kuidagi edasi liikuda. Majandusteaduses kirjeldatakse seda loova kaosena – kaos, mis toob siiski häid tulemusi.

Finantskriisi järel olen Soomes puudust tundnud uuest äratusest. Nüüd paistab, et pääseme ka majanduse poolel reipamalt edasi.

- Kas usute siis, et need asjad, mida on püütud riigi konkurentsivõime parandamiseks teha, on hakanud tulemusi andma?

Osalt usun sellesse, aga muidugi on Soome väga sõltuv rahvusvahelisest majanduse olukorrast. Kui mujal varjud kahanevad, tõmbab see ka Soome kaasa. Loomulikult tuleb olla konkurentsivõimeline. Aga otsustav on siiski see, milline on maailmamajanduse ja eelkõige Euroopa areng.

- President Donald Trumpi valimisprogrammi tõttu kardetakse maailmas protektsionismilainet. Kuidas peaks Soome ja Eesti taolised väikesed maad reageerima? Mida protektsionismilaine jutust üldiselt arvate?

Esiteks on protektsionismi alati olnud. Oli enne president Trumpi ja tuleb ka pärast teda. Vähemalt pürgimusi selle poole. Isegi Euroopa sees. President Trump on selle nüüd lihtsalt üsna otse välja öelnud.

Seda pole veel nähtud, kui märkimisväärsed saavad olema tema teod – mida ta kõned praktikas tähendavad. Seda nüüd suure huvi ja ka murega jälgitaksegi.

Loomulikult, kui nüüd ühtäkki järgneksid jõulised sammud Ühendriikide siseturu kaitseks, viiks see ahelreaktsioonini – teisedki hakkaksid oma turgu kaitsma. See poleks üldse hea sellistele väikestele maadele nagu Soome või Eesti. Meie saame kõige paremini hakkama avatud maailmas.

Praegu on siiski ootame-vaatame-aeg, midagi väga märkimisväärset pole veel juhtunud.

- Kas Trumpiga seoses on teie arvates oodata mingit halba muutust, mis võib mingil moel kanduda üle ilma? Ühe näitena kasvõi vaba ajakirjanduse vastasus.

Müncheni julgeolekupoliitika konverentsil nägime, mismoodi Trumpi NATO-teemalised kõned praktikaks saavad. Nii asepresident Pence kui ka kaitseminister Mattis kinnitasid NATO liitlastele ja õigupoolest kogu Euroopale, et Ameerika Ühendriikide pühendumuses pole muutusi. Järgmisel päeval käis asepresident Pence Brüsselis ja tõdes, et koostöö Euroopa Liiduga on USA-le tähtis ja Euroopa Liit on tähtis. Need kaks muret on meil seega peaaegu päevakorrast maas.

Loodetavasti saavad asjad ühekaupa selgeks. Seni on need kaks asja selgeks saanud.

Ajakirjandusvabaduse kohta oleks õigem öelda, et USA juhtkond peab praegu ajakirjandusega kõva matši, lausa võitlust. See on kindlasti pisut uus asi. Ent ajakirjandus on USAs ikkagi vaba kritiseerima, nagu oleme juba näinudki.

- Soomel on üsna eriline kaitsekoostöö Rootsiga. Millisel tasemel see praegu on?

Olin kolme aasta eest Rootsis julgeolekupoliitika konverentsil. Siis avastasin, et mõlemal maal oli uus hingeline valmisolek alustada koostööd täiesti uuel tasemel. Kolme aastaga on jõutud palju kaugemale, kui oskasin oodata.

Olen seda meelt, et me läheme üha edasi, asetamata siiski mingit selget ülempiiri või lõppeesmärki. Teeme ühe sammu korraga ja katsetame, kuidas see koostöö sujub. On päris hästi läinud. Minu meelest on omavaheline usaldus kasvanud. See on igasuguse koostöö A ja O.

- Vähemalt enne USA asepresidendi Pence’i ja kaitseminister Mattise Müncheni kõnet räägiti üsna palju ELi suuremast kaitsekoostööst. Kas Soome-Rootsi koostöömudelist on Euroopa Liidul midagi õppida?

Euroopa Liidu sees on mitmeidki kahe- või kolmepoolseid koostöömudeleid, mida näiteks Saksamaa on edendanud. Küllap on ka Soome-Rootsi koostööst õppida, aga iga koostöömudel on siiski omaette tervik.

Mina olen juba vanast ajast olnud kindel Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika ajaja. Minu meelest peaks Euroopa Liit suutma võtta rohkem vastutust kodanike turvalisuse eest. See ei ole NATOga võistlev tee. Lihtsalt inimeste ja perede suurim mure on praegu vast siiski turvalisus. Sest turvatunne on kõige muu lähtekoht.

Läänepoolsetes liikmesmaades võib turvalisuse puudus end rohkem tunda anda terrorismiohuna, vast ka pagulaste ja immigrantide sissevoolu ohuna. Ida pool on see Venemaa-oht. Euroopa Liit peaks suutma anda eurooplastele, kodanikele kindlustunde. Usun, et see annaks inimestele uut usku ja indu Euroopa Liidu suhtes.

- Kas peaks looma ka Euroopa armee?

See sõna juhib segadusse. Pole ju ka ühtset NATO armeed. Euroopa Liidul on praegu 28 armeed ja kui britid liidust lahkuvad, siis 27. Küsimus on ressursi ühte sobitamises ja võib-olla kunagi selle ühiselt kasutamises.

- Tean, kui üleüldistav küsimus see on, aga paljud räägivad maailmakorra muutumisest. Tõsi, kui Venemaa ründas Gruusiat ja seejärel Ukrainat, oli juba see samm maailmakorra muutmise poole. Kuidas teie näete maailmakorra muutumise ohtu või võimalust?

Minu meelest – ja see on, teadagi, väikeste maade vaatenurk – tuleb meil sitkelt kinni hoida rahvusvahelisest lepingusüsteemist ja rahvusvahelistest organisatsioonidest. Nendes on ka kindlasti arendamise võimalusi, nagu president Trumpki on esile toonud. Aga sellest hoolimata on eesmärk, et austataks seda, milles on ühiselt kokku lepitud, ja püütaks ka edaspidi üheskoos kokku leppida, milline see maailmakord on. Mitte et maailmakorda loodaks jõuga või vaid mõne liigutusega.

Soome on püüdnud olla selles üsna aktiivne, kasvõi väikestes asjades, milles saab edasi liikuda. Olen olnud üsna rahul Läänemere lennuturvalisuse arenguga. Vähemalt viimase aja kommentaaride järgi otsustades on NATO ja Venemaa esimest korda üle pika aja mingis asjas ühte meelt, olgu see kuitahes väike asi. Selliste väikeste asjade kaudu peaksimegi hakkama looma usaldust sellesse maailmakorda, milles oleme kokku leppinud. Mitte sellesse, mis moodustuks tugevama tingimustel.

- Teil on mitu korda olnud võimalus kohtuda president Putiniga. Olen märganud mitme maa ajalehti küsimas, mis on sellise suhtlemise taga. Mis on Soome eesmärk?

Ei ole selle taga midagi väga erilist. Mina ei ole märganud seda küsimust kuigi paljude maade ajalehtedes…

- Rootsis on olnud.

Arvan, et rohkem Balti riikides. Rootsis on oldud seda meelt, et nemad ei kutsuks Putinit külla.

Võtame siis Rootsi näite. Nende välisminister käis päris hiljuti Moskvas. See on päris suur avang. Ma ei tea, et seda oleks juhtunud mitukümmend aastat.

NATO Varssavi tippkohtumisel valitses täielik üksmeel selles, et dialoog Venemaaga on vältimatu. Tõsi, samal ajal tuleb otsustavalt selgeks teha heidutuse pool.

See, et olen Putiniga kõnelusi pidanud, pole äratanud küsimusi, vaid huvi, ja mind on tähelepanuväärselt innustatud. On peetud tähtsaks, et selline kõneluste kontakt on olemas. Need on kindlasti teist tüüpi kui kantsler Angela Merkeli kõnelused. Oleme kantsler Merkeliga päris sageli võrrelnud, kuidas kumbki meist asju pärast neid kõnelusi näeb.

Mina pean vältimatuks, et Soome, millel on Venemaaga sama pikk piir kui NATO riikidel või teistel ELi riikidel kokku – me ei saa suhtuda samal viisil kui teised.

- Kas Soome pürib olema vahendaja?

Ma pisut võõrastan sellist enese suureks vahendajaks kuulutamist.

Aga jah, teatud viisil olen püüdnud leida võimalust, et pooled mõistaksid üksteist paremini. Teisalt olen mõnes küsimuses, vahel ka Eesti palvel, esindanud mingeid vaateid. Neid on ehk mingil kombel arvestatud.

- Paari aasta eest kuulsin sellist ennustust, et võib-olla olete järgmiste Soome presidendivalimiste ajal just teie see, kes oma autoriteediga seab üles küsimuse, kas Soome peaks astuma NATOsse. Kas nii võib minna?

Ma ei usu, et järgmise aasta presidendivalimistest saavad NATO-valimised. Lähteolukord on see, et NATOsse astumist toetab Soomes umbes 25 protsenti valijatest, vastu on umbes 50 protsenti. NATO liikmelisus pole presidendi pöidla all, vaid otsuse teeb parlament, mille valib seesama rahvas.

Paari aasta eest mõtlesin, et Rootsi eelseisvatest Riksdagi valimistest saavad mingil moel NATO-valimised. Aga praegused märgid viitavad, et nii ei juhtu ka seal.

- Teisisõnu on positsioon endine: kui taotletakse NATO liikmeks saamist, teevad Soome ja Rootsi seda koos?

Soome seisukohalt ja kindlasti ka Rootsi seisukohalt on väga tähtis see, et me hoiame sellise võimaluse lahti, et me ei sulge ust.

Kohtusime Müncheni konverentsil omavahel kaitseminister Mattisega. Sain vastuseid, mis meid täielikult rahuldavad.

- Välisminister Timo Soini teatas pühapäeval, et ta ei jätka Põlissoomlaste Erakonna juhina. Kas see võib muuta Soome koalitsiooni?

Seda on väga raske ennustada. Mõistan Soini otsust – ta on väga pikalt olnud erakonna esimees. Mis edasi saab, on esimeses järjekorras põlissoomlaste endi kätes. Seejärel on see valitsuskoalitsiooni teiste erakondade kõneluste küsimus, kuidas uus esimees valitsusse sobib.

- Kas Soomes on tunda rassismi või tõsise äärmusparempoolse liikumise ohtu?

See on suhteliselt väike rühm, kelle hulgas midagi säärast on tähele pandud. Meil on nüüd üks ühing, kelle suhtes politsei on algatanud uurimise, et saaks nende tegevuse ära keelata. Minu arusaamist mööda pole see organisatsioon kuigi suur.

Sedalaadi nähtustele tundub olevat omane, et need saavad rohkem kajastust, kui neil sisu on.

- Näeme mitmel pool reaktsioone, mida paljud proovivad seletada vaid majanduslike asjaoludega, aga vast on läänemaistes aruteludes jäetud rahvuste ja kultuuride erinevused põhjendamatult tagaplaanile?

Inimese põhiline ülesehitus, põhiline osa käitumisest on üle maailma vägagi sarnane. Aga loomulikult on kultuuride vahel nähtavaid erinevusi. Mina loodan väga palju inimlikkusele, mis on selle taustal – et alati leidub seda, mis tagab, et erinevad inimesed saavad omavahel hakkama.

Meil on peetud keskustelu multikultuursusest, mis jagas Soome selgelt leeridesse. Vast jäi määratlemata, mida multukultuursus tähendab. See ei või ka minu meelest tähendada seda, et Soome võiks ühtäkki jaguneda eri kultuuriga piirkondadeks.

Mida see aga võib tähendada, väljendas üks Iraagist Soome tulnud mees. Ta ütles, et kodus järgib ta oma traditsioone, aga kui läheb tööle või ajab muidu asju, siis teeb ta seda soomlaste kombel. Minu arust elab ta heas kooskõlas iseenda ja oma perega.

- Nii et inimesel võib olla mitu identiteeti?

Teatud mõttes ja teatud asjades, mitte ülestikku. Ühtedes asjades on tal oma kultuuri lähtekohad ja teistes asjades tegutseb asukohamaa tavade järgi.

- Eesti-Soome ühendus on sedavõrd vilgas niigi, et kas vajamegi üldse mingit suurprojekti, näiteks Tallinna-Helsingi tunnelit?

Kõik projektid, mis lõpuks paistavad suured, on sündinud väikeste nirede koondumisest. See lähedus, mis on Soomel ja Eestil, soomlastel ja eestlastel, üksikutel inimestel või ettevõtetel – see ju loobki suurt tervikut, mis paisub kogu aeg.

Soome Vabariigi presidendi residents Mäntyniemi. / Sander Ilvest

Soome presidendi residents Mäntyniemi

  • Sellal kui Eestis vaieldakse, kas presidendile on üldse ametikorterit vaja, on Sauli Niinistö juba neljas Soome president, kes elab Mäntyniemi residentsis, mille rajamine maksis riigile lõpuks 35,3 miljonit eurot.
  • Kui Soome presidentide residents Tamminiemi oli 1981. aastal jäänud haigestunud presidendi Urho Kekkose kasutusse, otsustas riiginõukogu ehitada uue. 1983. aastal ostis riik 2,8 hektarit maad Helsingi Meilahtis ja nimetas krundi Mäntyniemiks.
  • 203 arhitektuurivõistlusele saabunud töö seas võitis Raili ja Reima Pietilä töö «Kiillemoreeni», mida hakati ehitama 1989. aasta septembris ja mis jäi arhitektide viimaseks tööks. Mäntyniemi on esimene Soome Vabariigi presidendi residentsina välja ehitatud kinnistu.
  • Residents koosneb kolmest hoonest. Eluhoones on 680 ruutmeetrit pinda presidendi elamiseks ja 916 ruutmeetrit esindusfunktsiooni täitmiseks, kantselei käsutuses on 424 ruutmeetrit. Kinnistul on veel väravamajake ja majandushoone.
  • Eluhoone sai püsti 1991. aastal. Sel on 212 välisnurka, 300 eri suuruses akent ja 190 ust, millest 180 on kordumatud. Hoone välisviimistluses kasutati kohalikku graniiti, klaasi ja vaskplekki. Sees on kasutatud graniiti, betooni ja kasevineeri.
  • Sisustus moodustab hoonega terviku ning on loodud ekstra selle hoone jaoks. Residentsis leiab hulga soome nüüdiskunsti. Õuel püüti säilitada võimalikult palju olemasolevat loodust, puudest kasvavad seal kased, männid, pihlakad ja tammed.

Allikas: Soome Vabariigi presidendi kodulehekülg

Tagasi üles