Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Soome100

Soome Vabariik 100

Tähistame koos!

Postimees

Piltuudis: Hiina Soome-kool istutas esimese Tulevikupuu

Traditsioon jätkub. Millest see algas?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tuleviku puu istutati 11. märtsil 2017 | FOTO: Soome suursaatkond Hiinas

Hiina Soome saatkond andis teada, et Pekingis tegutsev Soome kool istutas 11. märtsil esimese Tulevikupuu. Juubeliaasta ametlikku programmi kuuluva Tulevikupuu istutamine loob sümboolse sideme Soome iseseisvuse algusaastal kasvama pandud kuusega.

Soome juubeliaasta ametlikku programmi kuuluv Tulevikupuu istutamine on ühisaktsioon, mis seob Soome sõbrad, välissoomlased, soomlased ja Soomes elavad inimesed üheskoos tuleviku nimel puid istutama. Puuistutamise soovi on Suomi 100 toimkonna sõnul avaldanud veel enam kui 15 suursaatkonda ja mitmed välismaal asuvad Soome koolid.

Tulevikupuu patrooniks on Soome vabariigi president Sauli Niinistö.

[tekst jätkub pärast fotot]

Pekingis asuvas Soome koolis istutati Tulevikupuu / Soome suursaatkond Hiinas

Tulevikupuu traditsiooni sünnilugu

Juubelikuuse traditsioon on sümboolne jätk Soome iseseisvuse puu istutamisele. Esimese Tulevikupuu seemned külvati 1917. aastal ning noore kuuse võrse istutati 1931. aastal Helsingis paiknevasse Kaivopuisto parki. Seemned ja mälestuskivi annetas Soome Esinduskogule tollane konsul Rudolf Ray.

Kuusk kasvab uhkena tänaseni ning ajaloolist hetke tähistab kuuse jalamile seatud kivi, millel kiri: «Iseseisvuse kuusk, 6. detsember 1917. Pühendusega Soome vabariigi esinduskogule: «Seda kuuske kuuldagu, kelle juurele kodu on rajatud». Mälestuseks päevast, mil esinduskogu murdis rahvalt orjaikke tahudes neist vabaduse tõrvikud.»

Iseseisvuse kuusk ja mälestuskivi Helsingi Kaivopuisto põhjaosas / wikipedia.org

Mälestuskivi tagaküljel on kuusele pühendatud vaimulik-isamaaline luulesalm, mille lõppu on lisatud täiendus: «Kuusk esindab ka Soome rahva aardevaramu Soome metsa.»

Kivil nähtav vapp – must karu orjaiket murdes ja tõrvikut kandes – on Ray omalooming ning see oli ka üks võimalikke vapikandidaate. Ray meelest ei sobinud rootslastelt laenatud lõvi mingil juhul vaba Soome sümboliks.

Teine suurem Tulevikupuu istutamise aktsioon toimus 1967. aastal, mil Soome iseseisvus oli kestnud 50 aastat. Üle maa istutati kokku enam kui 30 000 kuuske. Kõik tulevikupuud olid seemnest kasvatatud. Ettevõtmist toetas kabandusorganisatsioon SOK, kes soovis Soome ühiskonnale nähtavalt toeks olla. Noored kuusetaimed toodi ka müüki ning paljud ettevõtted annetasid puid näiteks piirkondlike koolide õue iluks. Iga kuusetaime kõrvale seati vaskplaat, millele oli graveeritud: «Kodukuusk istutati 1967. aastal, mil Soome oli olnud 50 aastat iseseisev riik.»

Millised need puud täna välja näevad, saab vaadata muuhulgas siit.

Käesoleval, Soome juubeliaastal istutatakse Soome Tulevikupuid juba üle maailma. Selline on aktsiooni üleskutse:

Tagasi üles