Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Soome100

Soome Vabariik 100

Tähistame koos!

Postimees
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Eestist Soome ja Soomest soojale maale?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tallinki laev. | FOTO: ERIK PROZES/PM/SCANPIX BALTICS

Pendeltöötajad nõustuvad, et välismaal töötamine ei ole kindlasti ideaalne variant, aga praeguse Eesti töökultuuri ja palkade juures on see parim võimalik lahendus. Kõik kahe maa vahet sõitmisega ei harjugi, kuid neile, kes harjuvad, saab see uueks normaalsuseks.

Pihla Maria Siim (Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna assistent, kes lõpetamas Ida-Soome ülikoolis doktorantuuri) ja Keiu Telve (Tartu ülikooli etnoloogia osakonna doktorant ja rakendusliku antropoloogia keskuse uuringute juht) on uurinud peresid, kes jagavad oma elu Eesti ja Soome vahel.

Pihla Maria Siim tõdes, et enamasti motiveerib Soome tööle minema suurem palk, aga tihti on olukord selline, et Eestis lihtsalt ei saada hakkama – näiteks jäädakse üksikemaks, haigestutakse raskelt või kaotatakse töö, kuid töötu abirahaga hakkama ei saada.

“Inimesed on kogenud, et Soomes ei jää nad üksinda, kindlustunne on suurem,” täpsustas Siim.

Inimesed soovivad Eestisse pere juurde naasta, aga kui püsivat töökohta ei ole, on nad mõne aja pärast sunnitud tagasi välismaale minema.

Keiu Telve uuringust selgus, et lisaks kõrgemale palgale hindavad eestlased Soome mõistlikku rahulikku töörütmi.

“Soomes on väga hinnatud töö- ja pereelu ühildamine. Mehed kirjeldavad, et seal on töö tegemine küll tähtis, aga tähtis on ka puhata ja elada endale. Samuti muudab elu turvalisemaks toimiv ametiühingute ning sotsiaalkindlustuste süsteem.

Soome on võrdlemisi lähedal, edasi-tagasi sõita pole raske. Paljud sellised perekonnad tunnistavad, et nende elu on läinud tänu välismaalt saadud palgalisale paremaks – laenud on makstud, kõht täis, katus pea kohal ja selle kõrvalt saadakse endale lubada veel midagi lisaks, näiteks puhkusereisi, restoranis käimist, laste ja eakate vanemate toetamist,” selgitas Keiu Telve.

Mõnikord on Soome tööle minejad seadnud endale kindla eesmärgi, et minnakse vaid teatud perioodiks, et maksta näiteks maja remondi eest, autoliising või toetada lapsi.

“Aga need perioodid kipuvad pikemaks venima või korduma. Inimesed soovivad Eestisse pere juurde naasta, aga kui püsivat töökohta ei ole, on nad mõne aja pärast sunnitud tagasi välismaale minema,” rääkis Pihla Maria Siim.

Välismaal viibimist on proovitud ajastada nii, et see võimalikult vähe segaks pere argipäeva. Siimu intervjueeritavatest enamik on öelnud, et nendele pikemas perspektiivis ei sobinud selline lahendus, et mees töötab välismaal ja naine on lastega Eestis. “On perekondi, kus naine on mingi hetk öelnud mehele, et tulgu tagasi Eestisse, ta ei taha üksinda lapsi kasvatada. Paljud minu intervjueeritavatest on öelnud, et naine lastega kolis Soome järele selleks, et hoida pere koos,” kõneles Siim.

Keiu Telve nimetas, et Soomes töötavale poolele valmistab raskusi ka ajakulukas ja väsitav reisimine – paljudel juhtudel tuleb teha kümme päeva tööd, et siis saada mõni vaba päev lisaks, sest tavalisest nädalavahetusest jääb koduskäiguks väheks, kaks päeva kulub juba reisimise peale.

“Samuti nõuab harjumist jagada korterit võõraste inimestega, kellel kõigil võivad olla erinevad koduse elu harjumused, nii võib tühistest asjadest, nagu söögitegemine või nõudepesu, tekkida suured tülid. Töö eestlastel konti ei murra ning pikad tööpäevad võetakse hea meelega vastu. Palju raskem on Soomes veeta vaba aega. Paljudel eestlastel ei ole Soomes oma sotsiaalringkonda, enamikul juhtudest pole aega tegeleda hobidega ning ettenägematud tööviivitused või ilma tööta päevad muserdavad üle lahe töötavaid inimesi isegi rohkem,” selgitas Keiu Telve.

Uue tekkinud rütmiga – kodu Eestis, töö välismaal – on raske harjuda nii pendeldajal kui mahajäävatel pereliikmetel. “See tekitab kaugenemist lähedastest, tülisid, armukadedust ning stressi, tekib küsimus, mille nimel siis üldse välismaal töötatakse, kui ka kodus töö viljasid nautida saab vaid lühikest aega,” selgitas Telve ja lisas, et on inimesi, kellele elu kahes riigis ei sobi, teised aga harjuvad mõne aja pärast pendeldamise rütmiga ning see saab uueks normaalsuseks.

Kui naine koos lastega on otsustanud võõrsil töötavale mehele järele kolida, siis Pihla Maria Siimu uuringu järgi on see paljudele lastele alguses šokk.

“Kohanemine soome toitude, keele ja keskkonnaga tundub paljudele lastele esialgu raske, ent mõne aasta pärast, kui on juba Soome eluga harjutud, ei soovita enam tagasi tulla. Üldiselt võib öelda, et kool dikteerib perede liikuvust mingil määral. Kui võimalik, ei kolita tagasi Eestisse enne, kui laste kool on läbi. Mõned vanemad sooviksid tagasi tulla, aga lapsed pole enam selle mõttega päri ja tagasitulekut lükatakse aega, kui lapsed on suureks saanud ning otsustavad ise, kus soovivad elada,” selgitas Pihla Maria Siim.

Enamus Siimu küsitletud Soome kolinud peredest on oma otsusega siiski rahul ning mitmed nimetasid oma unistusena kolida tulevikus edasi pigem soojale maale kui Eestisse.

“Paljud mainisid siiski ka oma soovi kolida tagasi Eestisse pensionäripõlve veetma,” nimetas Siim.

Lugu: Muud võimalust ei ole

Triinu ja Oskari (nimed muudetud) peres on kolm last. Kaheksa aasta eest otsustas pereisa olude sunnil minna Soome ehitajaks. Lihtsalt palgad, mida Rakveres maksti, olid nii väikesed, et sellest rahast ei olnud võimalik perele elementaarseidki asju lubada.

Nüüdseks on Oskar Soomes töötamisest väga väsinud, kuid alternatiivi ei näe – kodukandis pole jätkuvalt võimalik arvestatavat palka teenida. Oskar ütleb, et väga väsitav ja keeruline on ainuüksi see, et elamispinda tuleb jagada eestlastega, kes kipuvad purjutama, ning privaatsust napib. Koju pere juurde pöördub ta igal võimalusel, seepärast püüab ta tööotsi leida Helsingi ümbruses, et sõit võtaks võimalikult vähe aega.

Triinu, kes lastega pikalt kodus oli, praegu aga juba mõnda aega tööl käib, ei kurda, et peab majapidamise ja lastega üksi hakkama saama – lapsed on tublid ja ta on harjunud. Kõige rohkem tunneb ta puudust luust ja lihast mehest enda kõrval. “Mees ja naine peaksid ikkagi koos elama, aga ma ei saa noorema pojaga ka Soome mehe juurde kolida, sest pean hoolitsema oma eaka ema eest,” ütleb Triinu. Pere vanem poeg on juba iseseisev, tütar õpib pealinnas ning noorem poeg on algklassilaps. Iga päev helistatakse ja suheldakse Skype’is. “Sidevahendid on tänapäeval küll väga head, aga inimene on siiski see, kes peaks su kõrval päriselt olema,” sõnab Triinu ja lisab, et kõik lapsed, isegi pesamuna, mõistavad, miks isa käib kaugel tööl, ja lepivad sellega.

Kui kaua Oskar veel võõrsil töötab, seda ei tea. “Palju oleneb ka tervisest,” ütleb Triinu.

Tagasi üles