Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Soome100

Soome Vabariik 100

Tähistame koos!

Postimees

Konsulaartöötaja: mõnikord oli isegi raske läbi rahvasumma saatkonna ukseni jõuda

20 ja 90 – Eesti ja Soome viisavabadusel on juubeliaasta

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Viisajärjekord Liivalaia tänaval asunud Soome saatkonnahoone ees enam kui 20 aastat tagasi. | FOTO: Peeter Langovits

Sel aastal tähistab Soome ja Eesti viisavabadus korraga kahte ümmargust tähtpäeva. Juunis möödub 90 aastat esimesest, kuni okupatsioonini kehtinud viisavabadusest. Mai alguses täitub aga 20 aastat 1997. aastal kehtima hakanud viisavabadusest.

Ühtlasi laienes 20 aastat tagasi viisavaba reisimine Eesti jaoks Soomele lisaks ka kõikidesse ülejäänud Põhjamaadesse.

1997. aastal jõustunud viisavabadus oli tähtis verstapost Soome ja Eesti suhetes. Omavaheline suhtlemine tihenes kiiresti, isegi kui piirikontroll püsis veel 10 aastat aastani 2007, kui Schengen laienes Eestisse.

Nõukogude Liit leevendas 1980. aastate lõpul reisimispiiranguid, eestlastel oli meeletu tahtmine saada Soome. Pikad viisajärjekorrad Soome konsulaadi ees Sütiste teel Mustamäel ja Liivalaial on sööbinud eestlaste mällu.

«Pinge oli meeletu, vormistasime viisasid 500 tükki päevas. Tahtmine saada Soome oli palju suurem võimalustest, millega Soome oli arvestanud. Mõnikord oli raske ka läbi rahvasumma saatkonna ukseni jõuda,» meenutab aastatel 1989-1991 konsulaarametnikuna töötanud Hannu Arhinmäki, kes on praegu suursaatkonna majandusnõunik.

Soome finantseeris Eesti passiregistri rajamist

Viisavabaduse taaskehtestamine nõudis pikki nõupidamisi. Eestlased arutasid avalikkuses, kas ehk Soome tahtlikult pidurdab protsessi edenemist. See aga polnud põhjuseks.

«Takistused olid tehnilised. Viisavabaduse eelduseks oli ajakohane passiregister, masinaga loetavad passid, varastatud passide register, kurjategijate väljaandmistingimused ja ajakohane migratsiooniseadusandlus,» tõdeb tänane Soome suursaadik Kirsti Narinen, kes neil aastail tegutses saatkonnanõunikuna ning osales ka viisavabaduskõnelustel.

Eesti passiregistri loomine oli tähtis samm teel viisavabaduseni. Soome toetas selle rajamist nelja miljoni Soome margaga.

Soome oli avanud oma konsulaarpunkti Mustamäel juba 1969. aastal  põhiliselt teenindamaks Viru hotellis töötavaid Soome ehitajaid. Mustamäe konsulaarpunkt kuulus Leningradi peakonsulaadi alluvusse. Alguses käis Leningradist konsulaadi personal kord kuus teeninduspunktis tööl.

Kui 1986. aastal väljastati ainult mõnisada Soome viisat, siis 1989. aasta jooksul anti taotlejatele välja juba 45 000 viisat. Suur osa taotlejatest reisis Soome esimest korda.

Konsulaat kolis 1990. aastal suurematesse ruumidesse Liivalaia tänaval, ent viisataotlejate järjekord sellest ei lühenenud. Vastupidi.

1993. aasta jooksul väljastati Tallinnas ja Tartus tegutsenud Soome konsulaatides kokku 120 000 viisat.

Ootejärjekordade lühendamiseks hakkas Soome lõpuks väljastama senisest rohkem ka mitmekordseid viisasid. Ent väljastatud viisade kogusummat see seik ei vähendanud.

See oli suur muutus inimese psüühikas

Eesti ja Soome vaheline viisavabadus on jõustunud meie riikide ajaloos kahel korral. Neist esimene hakkas kehtima täpselt 90 aastat tagasi ehk 1. juunil 1927. aastal. Reisivabadus kehtis kuni Eesti okupeerimiseni. Rõõmusõnumit edastas ka toonane päevaleht Kaja, mis hõiskas, et viisavabadus on Soome reisijate arvu tublisti tõstnud. (Ajaleht Kaja – «Viisavabadus mitmekordistas reisid Soome» – 08.07.1927.)

20 aastat tagasi ennustas Eesti toonane siseminister Riivo Sinijärv ajalehele Postimees antud intervjuus (PM 28.4.1997), et viisavabadus muudab eestlaste mõtteviisi.

«See, et on võimalik lihtsalt laeva astuda ja sõita, on midagi, mida meie siin Eestis ei ole saanud 1940. aastast alates teha. See on väga suur muutus inimese psüühikas,» tõdes Sinijärv.

Praegune igapäevane elu näitab, et minister Sinijärve ennustus on täitunud. Soome ja Eesti piiriületusi on aasta jooksul kokku üheksa miljonit. Kuna nii mõnigi reisija sõidab kahe riigi vahel pidevalt edasi-tagasi, on üksikreisjate arvu võimatu arvutada. Täpselt on seega teadmata ka, kui suur hulk inimesi reisib töö asjus ja kui suur osa sõidab meelelahutuslikel või eraelulistel eesmärkidel. Elu on tõesti muutunud ning tänapäeva argielu on hägustanud piire senisest enamgi.

Soome saatkond ja Soome 100 portaal kutsuvad üheskoos üles:

lavastame viisajärjekorra ja tähistame vabaduse aastapäeva. Meenutame ja rõõmustame ning vaatame üheskoos vanu fotosid.

Selleks ootame teid 1. mail kell 13, aadressile Liivalaia 12 (Swedbanki hoone), kus 1990ndatel asusid Soome saatkonna ruumid ning kus väljastati viisasid.

Lavastatud viisajärjekorrast saab ühtaegu nii elav kui ka sümboolne mälestusmärk kõigele kogetule. Oma meenutusi tulevad jagama nii Soome suursaadik Kirsti Narinen kui ka tollased viistöötajad ja riigiametnikud. Seda toredat maipäeva jääb meenutama ka eriline mälestustahvel, mille kõigi kohalolijate silma all avame.

Järjekorras seisjatele pakume Mehukatti-jooki ning sada esimest saavad joogikõrvaseks ka sõõriku (soomlaste Volbri-traditsiooni oluline maius – toim).

Tule siis järjekorda ja veedame koos ühe vahva volbripäeva.

Tagasi üles