Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Soome100

Soome Vabariik 100

Tähistame koos!

Postimees

Tuomas Kyrö – kirjanik, kes soovib torisejatele kõike head

Kuula ka Kuku raadio järjejuttu!

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Tuomas Kyrö | FOTO: Soome instituut

Soome kirjanik Tuomas Kyrö on üks autoritest, kes Tartus rahvusvahelisel kirjandusfestivalil Prima Vista üles astub. Kohtumine lugejatega toimub 8. mail Tartu Linnaraamatukogu saalis (Kompanii 3). Vestlus tõlgitakse eesti keelde. Kuid veel enne on hea üht-teist mehest teada.

Kümne romaani autori Tuomas Kyrö kaubamärgiks kujunenud 80-aastane üksi elav mees – torisev solvuja, kes võtab vaevaks poriseda ka siis kui päike valel ajal paistma juhtub.

Kahe aasta eest Soomes ilmunud humoristlik romaan kannab nüüd, eesti keelde tõlgituna nime «Kõike head, toriseja» (tõlkija Kadri Jaanits, kirjastus Varrak, 2017). Romaan räägib padusoomlaslikest põhiväärtustest, elust, surmast ja paneelmajade ehitamisest. Sel nädalal on võimalik teosest katkendeid kuulata Kuku Järjejuttu jälgides, loeb Priit Rand. Ning mõni aeg tagasi oli meie kinodes võimalik ka raamatu põhjal sündinud mängufilmi näha.

«Mielensäpahoittaja» – nii on toriseja-raamatu originaalpealkiri – on Soomes siiani üks müüdumaid ilukirjanduslikke teoseid, lisaks on see populaarne ka audio- ja e-raamatu kujul. Raamatule on kirjutatud ka järjeosad, kokku on soomekeelseid toriseja-lugusid seega juba kolm.

Ent Kyrö päris-elu juurde tagasi tulle ei saa ümber ega mööda asjaolust, et veel aastal 2003 taotles mees ebaõnnestunult toetusraha selleks, et kirjutada lõpuni humoorikas spordiromaan.

Poolteist aastat hiljem märkas mees, et ta on valmis saanud aga sõjaaegse tragöödia, mille nimeks sai «Liitto». Romaan võitis Soome suurima kirjanduspreemia Finlandia.

Ent tõeline menuteos – «Mielensäpahoittaja» ehk nüüd eesti keeles ilmunud «Kõike head, toriseja» – oli veel sündimata. Kuni ühel päeval hakanud Kyrö lihtsalt kuskilt otsast midagi kirjutama. Ilma kindla sihi ja visioonita. Sest oli selline tunne.

«See oli nagu pehme kaka,» vastab satiirik silmagi pilgutamata.

Toriseja lugu ja tegelaskujugi olnud Kyröle kuidagi eriliselt tuttavad. Sellest hoolimata olnud protsess ebameeldiv.

«Pidin kirjutama lühikeste juppidena, regulaarselt.»

Kui raamat müüki jõudis, oli Kyrö nädalaid müügitabeli tipus ja aastane sissetulek ulatus kaugele üle 300 000 euro. See aga on palju rohkem, kui soome peaministril ja umbes sama võrra kui Kyrö küpsemal kolleegile, kirjanikul Jari Tervol.

Kõike eelnenut tuleb mõistagi lugeda muigvel suuga. Kuid tõsine fakt on see, et Kyröle tegelikult kiitus ja eputamine ei istu.

«Kui palju me tegelikult oma elu suunata võime?  Suur osa juhtumistest vaid juhtub, isegi siis, kui meie kujutleme, et oleme ratsionaalseid otsuseid teinud. Kujutleme, et oleme oma elule loogilise alguse, kesskoha ja finaali meisterdanud, ehkki tegelikkuses oleme vaid aimduse ajel radu valinud,» avaldab Kyrö Helsingin Sanomatele antud intervjuus.

Muide, habemega on mehel siiski kindlad sotid. Kui kohtute, eks küsige siis, et miks tal see nüüd on või miks enam pole? Ehkki habemekasvatamine on Kyrö elus pisut keeruline olnud. Lõua otsa tulid esimesed udemed alles 29-aastasena. Varem polnud tal aimugi, kuidas lõuga siledaks tuleb ajada. Lõug lihtsalt oligi sile.

«Nägin välja nagu 13-aastane,» ühmab mees. «Nüüd näen välja nagu habemega teismeline.»

Elu naljaks pöörata oskab Kyrö hästi. Toriseja-lood on hea näide.

«Raamat on küll koomilises võtmes ent tulvil tõsidust.»

Kyrö enesegi mõtted elust ja elamisest on selles teoses sees. Piipu popsutab mees samuti.   Selguse mõttes olgu lisatud, et kirjanikul on astma ja see pipp on tegelikult vaid astmaatikule vajalik hingamisvahend.

«Kuid see on psühholoogiline värk – kui ma piibu maha jätan, läheb seda kohe vaja.»

Kuid need killud menukirjaniku mõtteist ja elust on vaid köömes. Rääkida on mehel palju enam ning seepärast mindagi kuulama. Prima Vista algab juba 8. mail.

KES TA ON:

  • 1974. aastal sündinud soome kirjanik;
  • eesti keeles on varem ilmunud «Kerjus ja Jänes» (Tänapäev, 2012);
  • oma põlvkonna üks juhtivaid lugudejutustajaid, kes on kirjutanud romaane, kolumne, artikleid, draamatekste ning joonistanud ka koomikseid ja karikatuure;
  • Kümnest seni ilmunud romaanist kolmas – Teise maailmasõja aegadesse asetuv süngekoeline ja mitmekihiline suguvõsalugu «Liitto» (2005) – tõi autorile Soome suurima kirjandusauhinna Finlandia
  • Kyrö on ka Kalevi Jäntti fondi stipendiaat ja pälvinud Soome emakeeleõpetajate seltsi Noore Aleksise auhinna.
  • Loomingus keskendub Kyrö peamiselt soome mentaliteedi teravmeelsele kirjeldamisele. Tuues mängi nii erinevad põlvkonda kui ka lõunanaabrid ehk eestlased. Nii seikles Kyrö debüütromaanis «Nahkatakki» (2001) Tallinnast pärit pätt.
Tagasi üles