Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Soome100

Soome Vabariik 100

Tähistame koos!

Postimees

Koivisto: minust oleks võinud tulla päris korralik võrkpallur

Kulle Raigi järelehüüe

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Härra ja proua Koivisto Tallinnas varasügisel 2015. | FOTO: Erakogu

12. mai hilisõhtul suri pärast rasket haigust Soome kauaaegne president Mauno Koivisto. 93-aastane Koivisto oli rahvusvaheliselt tuntud poliitik ning kaks ametiaega järjest Soome president. Ent ta oli ka kirglik võrkpallur. Nii meenutabki Soome-Eesti kirjanik Kulle Raig oma järelehüüdes president Mauno Koivistot kui võrkpallihuvilist.

Kulle Raig kirjutab oma Facebooki lehel: «Mauno Koivisto on lahkunud. Tema mälestuseks jäägu kõlama võrkpalli armastanud mehe enese sõnad, mis jäädvustunud minu raamatusse «Esimene üles. 1968. aasta kuum suvi».

«Esimest korda puutusin võrkpalliga kokku õige omapärases olukorras, uskumatus kohas ja uskumatul ajal – sügaval Karjala metsades 1943. aastal. Tookord, Jätkusõja ajal, oli meie pataljon Maaselkä kannasel, kust läksime ühel päeval appi tõrjuma naabri rünnakut põhja pool Seisjärve. Kui kohale jõudsime, oli olukord juba lahenenud, siiski jäime paariks päevaks paigale. Ajaviiteks tegid kohalikud piirijäägrid ettepaneku mängida võrkpalli. Keegi meist polnud kuulnud sellisest mängust isegi räägitavat, ometi sai sellest alguse minu ja ehk ka mõne teise võrkpallivaimustus. Tagasi oma positsioonidel, rajasime keset metsa väljaku, mille piirideks asetasime noored kased.

Pärast sõda jätkasin mängimist, algul Vahtos, kus olin õpetaja, ja hiljem Helsingi ülikooli nooremõpetajate rühmas. Saal oli seal kitsuke ja ega me ka reeglitest suuremat hoolinud, igaüks mängis nii, nagu oskas. Sellest ajast alates on võrkpall olnud minu lahutamatu kaaslane, tõsi küll, ennekõike tervisespordi mõttes. See ei tähenda, et poleks tähtis püüda anda parimat, täiustada oma mänguoskust. Olen püüdnud korraldada kõik oma tegemised nii, et mul jääks aega mängimiseks. Kui inimene hakkab võrkpalliga tegelema vanemas eas, tuleb teda minu arvates aktsepteerida sellisena, nagu ta oma taseme poolest sel hetkel on. Sellist mängijat ei ole võimalik algteguriteks lahti võtta ja seejärel uut kvaliteeti looma hakata, mõistlikum on ära kasutada ja arendada parimaid juba omandatud oskusi. Sellisel juhul on mängust saadav nauding suurem. Arvan aga, et kui oleksin saanud võrkpallis õigel ajal korralikku algõpetust, oleks minust võinud tulla päris korralik mängija.»

Aasta 2009: Eesti võrkpall sai 90-aastaseks ning Mauno Koivisto käis sel puhul Tallinnas toimunud konverentsil. Fotol koos Arnold Rüütli ja Jaakko Kalelaga. / Erakogu

Tagasi üles