Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Soome100

Soome Vabariik 100

Tähistame koos!

Postimees

Soome saatis president Mauno Koivisto viimsele teekonnale

Fotod ja ülevaade

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Neljapäeval saadeti Helsingi toomkirikust viimsele teekonnale Soome üheksas president Mauno Koivisto. Rahvasuus hellitavalt Manuks kutsutud suurmees maeti Hietaniemi kalmistule. Matuserongkäiku jälgisid hinnanguliselt enam kui 30 000 inimest.

Riikliku protokolli kohaselt toimuvanud matustel osales pea 500 kutsutut ja ligikaudu 800 sõjaväelast, nende hulgas aukompanii ja kaardiväeorkester.

Koivisto sark toomkiriku altari ees oli kaetud Soome lipuga, millel siniste joonte ristumiskohas on Soome vapp.

Sarga ümber asetatud pärgades nägi peamiselt valgeid lilli – valge nelk on Soomes leinalill. Mauno Koivisto kirstule kõige lähemale seati aga kohe talituse alguses kaks punastest roosidest tehtud ümarat pärga – vasakul ehk südame pool proua Tellervo Koivisto pärg. Ning paremal pool presidendi tütre Assi Koivisto ja tema perekonna pärg.

Tellervo Koivisto hüvastijätt / Juha Nukari / Lehtikuva

Ka presidendi kunagise partei – sotsiaaldemokraatide pärg on punastest roosidest.

Vabariigi president Sauli Niinistö ja president Tarja Halonen ning president Martti Ahtisaari tõid oma pärjad sarga ümber. Adjutandid seadsid lilledega ehitud hiigelsuured loorberipärjad postamentidele, seejärel lugesid presidendid valjul häälel pärja lindi teksti leinajaile ette.

Sarka ümbritses tseremoonia alguses ja lõppedes teenistuses olevatest kindralitest auvahtkond.

Helsingi praostkonna emeeritus piiskop Eero Huovinen keskendus järelehüüdes mitut puhku presidendi kätele. Viidates nii sellele, kuidas isaks saades just Mauno öösiti tütre nutu peale ärkas ja lapse sülle võttis ning taas unele suigutas. Kuid ka sellele, et igas mõttes suur(e)mehe Mauno Koivisto käed oli erakordselt meeldejäävad igaühele, kes Koivistoga eales kohtunud.

Mauno Koivisto käsi aastal 2013 / RIO GANDARA / Helsingin Sanomat

Presidendi matusetalitusel laulis poistekoor Cantores Minores. ​Toomkirikus toimuva leinatalituse heli kanti kõlarites üle ka Senati väljakule. Nii on kiriku laiad trepid inimestest tulvil.

Toomkiriku laiad trepid on rahvast tulvil / Juha Metso ja Rio Gandara (Helsingi Sanomat), Jussi Nukari (Lehtikuva)

Mälestuskõne pidas ka Soome Vabariigi president Sauli Niinistö, kes keskendus peamiselt Koivisto inimlikule poolele.

President Urho Kekkoneni matused 1986. aastal / Ari Ojala / Lehtikuva/HS

Eelmistel presidendi matustel, mis toimusid 31 aastat tagasi, mil maeti 25 aastat presidenditoolil istunud president Urho Kaleva Kekkoneni, kõneles toonane president Mauno Koivisto.

Matusetalituse lõpuks kõlas kirikus Jean Sibeliuse «Finlandia». Sark kanti kirikust välja timpani ja trummilöökide ja «Narva marsi» helide saatel.

«Narva marss» ehk Karl XII marss Narvas» on tuntud leinatalituste juures, aga kasutatakse ka muudel pidulikel juhtudel, eriti Soome tseremooniates. Marssi esitati marssal Mannerheimi leinatalitusel 1951. aastal ja ka president Kekkoneni sark toodi 1986. aastal kirikust välja just selle marsi saatel.

Leinatalitus kestis täpselt plaanitud poolteist tundi. Lõpuks kogunesid sarga ümber kümme kindralit, neist kaheksa kandsid sarga kirikust autoni.

Kalle Koponen / Helsingin Sanomat

Kirikust suundus sark matusekorteežis president Koivisto pika karjääri kolme viimase töökoha ette. Hüvastijätuks peatuti Soome Panga, riigikantselei ja presidendi lossi ees ning seejärel suundus korteež Hietaniemi kalmistule.

Pohjoisesplanadi kaudu Mannerheimintiele ja sealt edasi Arkadiankatu kaudu kalmistule kulgev korteež sõitis läbi linna poolteist tundi. Leinarahu tagasid politseiüksused ja sõjaväelased.

Mauno Koivisto maeti presidentide Urho Kekkoneni ja Risto Ryti kõrvale.

Peielaud on kutsutuile Säätytalo hoones.

Tellervo ja Mauno Koivisto olid abielus 65 aastat / Juha Niiranen / HS

KEDA OODATI?

Põhjamaade kroonitud pead saabuvad Koivisto mälestust austama 1. juunil, mil algab nende ametlik visiit, mis on pühendatud Soome iseseisvuse sajandale aastapäevale. Matustel esindasid välisriikide riigipäid Soomes resideeruvate diplomaatiliste korpuste esindajad.

Matustele ei saabunud oma kõrge ea tõttu ka kahe maailma suurriigi kunagised juhid George H. W. Bush ja Mihhail Gorbatšov. Ent mõlemad mehed on saatnud nii Koivisto perekonnale kui ka Soome rahvale kaastundeavaldused.

Koivisto läks ajalukku kui Nõukogude Liidu ja Ameerika Ühendriikide koostöö suunajana. Nii oli Koivisto heades suhetes president Bush seenioriga ja mehed pidasid kirjavahetust ka penisonipõlves.

«On rõõm avaldada austust president Koivisto elule, mida ta elas nii isetult Soome riiki teenides. Barbara ja mina avaldame kaastunnet Koivisto perele ja sõpradele,» seisis George H. W. Bushi kaastundeavalduses, mis hiljem ka Twitteris avaldati.

Bushi esindaja ütles äsja Ilta-Sanomatele, et president ei saabu matustele, kuna on kopsupõletikuga haiglas. Tervist halvendab ka Parkinsoni tõbi.

Pariis, november 1990 / Heikki Saukkomaa / Lehtikuva

KAS TEADSID, ET:

  • Omaste esindaja, president Koivisto tütre Assi abikaasa Heikki Alloneni sõnul on seekordne matusekorraldus sarnane president Kekkoneni ärasaatmisega.
  • Riiklikud matused toimusid Soomes viimati 2011. aastal, mil maeti pikaaegne peaminister Harri Holkeri.
  • Harri Holkeri oli Koivisto vastaskandidaat, kui Koivisto teiseks ametiajaks presidendiks kandideeris.
  • President Koivisto ametiajast möödub 23 aastat. Peaminister Koivistost sai esmalt presidendi kohusetäitja, sest toonase istuva presidendi Urho Kaleva Kekkoneni dementsus süvenes märgatavalt.
  • President Koivisto ametiaeg oli aastail 1982–1994.
  • Mauno Henrik Koivisto oli Soome üheksas president.
  • Peaminister oli Koivisto kokku 1761 ööpäeva.
  • Ta oli üks viiest pikaaegsest peaministrist, töötas aastail 1968–1970 ja 1979–1982.
  • Koivisto ei olnud kunagi parlamendi liige.
  • Soome Panga president oli ta aastail 1968–1982.
  • Koivisto oli 93-aastasena Soome vanimaks elanud president.
  • Koivistol oli rahvasuus ja avalikultki armastatud hellitav hüüdnimi: Manu
  • President Koivisto suri 12. mail.
Tagasi üles