Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Soome100

Soome Vabariik 100

Tähistame koos!

Postimees

VAATA VAID: Soomes tähistatakse rahvariiete sünnipäeva!

Traditsioon kestab! Millest see alguse sai?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

5. augustil tähistatakse Soomes rahvariiete sünnipäeva. Rahvasuus suureks tuulutamise pühaks nimetatud päev on traditsiooniline ning sel aastal iseäranis pidulik – tähistatakse ju iseseisvuse sajandi täitumist.

Soome juubeliprogrammi kuuluv tuulutuspäev on sellisena toimunud juba 2010. aastast alates ning on lustiline üleskutse kõigile, kel kapis olemas kogu kostüüm, muinasülikond, stiliseeritult rahvuslik rõivastus või kasvõi vaid mõni üksik element ja osa Soomele iseloomulikust rõivapärandist.

Seejärel pole teha tarvis muud, kui end pidurüüsse sättida, piknikukorv ühes võtta ning parki piknikule suunduda.

Kohti, kus sel päeval Soome käsitööd ja näpuosavust näeb, on sadakond – kõikjal üle maa.

Seekordse sünnipäeva n.–ö. kohustuslik osa on sotsiaalmeediasse postitatud piltide märgistamine. Lobedamaks leidmiseks tuleb kirjutada märksõnadeks #kansallispuku#kansallispukutuuletus või #kansallispukutuuletus2017

Erilist eeskava sünnipäeval ei ole. Korraldajate sõnul piisab sellest, et inimesed lihtsalt omavahel kohtuvad. Jututeemasid kahtlemata jagub, sest rahvariidesse on ju lood ja legendid sügavale sisse põimitud.

MILLINE ON SÜNNIPÄEVA TAUST?

Sünnipäev sai alguse 5. augustil 1885. aastal, mil Venemaa keiser Aleksander III ja keisrinna Maria Feodorovna (sündides Taani printsess Dagmar) külastasid Lappeenranta linna. Soome naised kinkisid keisrinnale uhkelt nikerdatud sõudepaadi, mis sümboliseeris Soome eripära*.

Paadi sõudsid peopaika kaheksa rahvarõivais neidu, tüüri hoidnud proual olnud aga iseäranis pilkupüüdev Jääski ülikond. Sõudjate rõivad olnud kõik erinevad, esindades Soome toonaseid piirkondi.

Kaldalgi oli valitsejapaari tervitama tulnutel rahvariided üll ja see olnud tol ajal uskumatu vaatepilt, sest tervitajaid olnud sadu.

See oligi esimene kord Soome ajaloos, mis avalikult ja nii suurel hulgas erinevaid rahvarõivaid korraga ühes kohas koos näha oli. Sellest ajast peale hakati Soomes rahvariideid üha rohkem ja julgemalt kandma ning nende valmistamine tõusis ausse. Algas  Soome rahvariiete õitseng ja nii tähistataksegi 5. augustil nende kaunite rõivaste  sünnipäeva!

Täpsemalt saab rahvariietest ja nende ajaloost lugeda näiteks SIIT või Toini-Inkeri Kaukoneni raamatust «Suomalaiset kansanpuvut ja kansallispuvut» (WSOY, Porvoo. 1985). Raamatust pärineb ka järgmine katkend:

Neiud valiti silmas pidades erinevaid maakondi, seisusi ja soomlaslikku iluideaali. Kõige eest istus 27-aastane Hämä piirkonnast pärit Ida Aalberg. Tal oli seljas nn. hämäläispuku.  Seejärel istunud Lapväärti rõivais Mustasaati pastori tütar Emmy Cannelin. Tema taga istus pohjoissavo riietuses Kuopiost pärit ametniku tütar Alma Ahnger. Karjala esindajana oli paadis Lydia Haaranen Tohmajärvelt, kes kandnud Äyräpää rõivais. Paadis oli ka lapirõivais käsitöölise tütar Anni Junttila Oulust.

Soome kaart / Visit Finland

*MIKS AGA JUST NAISED?

Soomemaad on läbi aegade võrreldud noore neiuga, kuna Soome kontuur – nii räägitakse – meenutab kivil istuvat naist, kes käed mõlemale poole küünarnukist kõverdatuna taevalaotust/tähevööd hoiab.

Pärast Talvesõda on küll idapoolne käsi kaardilt kadunud, ent seda kindlamalt hoiab Soome neiu oma allesjäänud käega taevalaotusel säravat päikesekera.

Tagasi üles