Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Soome100

Soome Vabariik 100

Tähistame koos!

Postimees

Tarja Halonen näituse avamisel: meri on piiritu, kuid mitte ääretu

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
President Tarja Haloneni avakõne. | FOTO: Heiko Kruusi / Viru Folk

Reedel avas president Tarja Halonen Käsmu meremuuseumis Eesti ja Soome meresõpruse ajaloole pühendatud näituse. Avakõnes rõhutas president kahe rannarahva tihedat seotust, mille hävitas nõukogude okupatsioon.

Näituse Piirideta meri avatseremoonia Käsmu meremuuseumis on osa seekordsest Viru Folgi programmist. | FOTO: Heiko Kruusi / Viru Folk

Head mereäärsed sõbrad!

On tore jälle Käsmu kapteniküla külastada ja kohtuda ammuste tuttavatega. Käsmu ja käsmulased on pesuehtne külakogukond, kes vaatamata oma väiksusele mõtleb ja tegutseb suurelt. Ning kelle tegevuse tuum on armastus oma kodukandi vastu ja südamlik soov jagada seda armastust jagad ka kõigi Käsmu külalistega.

Piirideta meri on nüüd avatud, ja see on ka näituse nimi. Olgugi, et meid ühendav meri on eestlastele Läänemeri ja soomlastele Soome laht, on see meie ühine meri. Meri, mis on kokku toonud ja ühte liitnud  nii majapidamised, perekonnad, kultuurid ja keeledki. Just siin, Käsmus rannikul keeled segunesid ja perekonnad jagunesid mõlemale poole lahte – Soome ja Eesti rahvad sõltusid üksteisest. Lained liitsid.

Ametivõimus püüdsid seda loomulikku sümbioosi pidevalt takistada – tolliametnikele ei meeldinud soola ega viina salakaubavedu. Meremeestele oli salavedu aga seiklus, omamoodi mäng ning tihti suutsid madrused oma käbeduse ja nutikusega ametnikke üle trumbata.

Nõukogude okupatsioon oli suur tragöödia, mis katkestas ülemeresõitude traditsiooni. Eestlased pidid merele selja pöörama. Merele, kes oli eestlase vaimu ja toidu allikas. Laevad hävitati, kokku kuivas ka meresõidu traditsioon. Rannarahvad kummalgi pool lahte jäid üksi ja teineteisest eraldi.

Eesti taasiseseisvumine avas uuesti silla Soome. Nii on see jätkunud juba veerand sajandit. Siiani hästi ja hoogsalt ning ka Euroopa Liit on olnud oluliselt toeks. Oleme taas võrdselt üksteisest sõltuvad ja meie usaldus teineteises suhtes on taastunud. Meri on piiritu, kuid mitte ääretu. Teiselpool merd on meil mõlemal alati olemas igavene sõber ja partner.

Elagu piirideta meri!

Tagasi üles