Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Soome100

Soome Vabariik 100

Tähistame koos!

Postimees

President Käsmus: siit otse Porvoo linna on lühem tee kui Tartusse

Viru Folgi avakõne

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Soome juubeliaastale pühendatud Viru folgi avasõnad lausus reedel president Tarja Halonen. Muuhulgas tuletati lavalt meile kõigile meelde, et see maaliline kapetniküla esmane nimi oli just soomlaste antud Kesämo.

Nii kõnele president Halonen folgi avatseremoonial:

Soome 100 juubeliaasta juhtmõte on yhdessä, üheskoos. Mul on täna rõõm ja heameel seista siin, Käsmu rannal, üheskoos teiega.

Oleme paigas, kus aegade algusest on elanus Soome ja Eesti rannarahvad. Siit on otse üle lahe Porvoo linna lühem tee kui otse lõunasse, Tartu linna. Just Käsmust on toimunud kaubavahetus Soome ehk käidud sebrakaupa. Siit on läinud merele nii kalurid kui ka viinaga salakaubitsejad.

Käsmu kaldalt läksid teise maailmasõja ajal paljud vabatahtlikud Soome-poistena Soome rindele. Siit on põgenetud sõja eest. Oleme siis täna rannal, mis räägib väga ilmekalt ka Soome lugu.

Tunnen suurt rõõmu ja uhkust, et siinse muusikafestivaliga tähistatakse Soome sajandat sünnipäeva.

Ehkki juba saja-aastased, on Soome ja Eesti siiski veel noored. Eriti võrreldes meie rannarahvaste mereajalooga. Kui see aeg kokku liita, võiksime ilmselt tähistada isegi 1000. sünnipäeva.

Meri on meid alati ühendanud. Seetõttu ütleme Eesti kohta soome keeles VIRO – üle lahe ongi ju meil vastas Virumaa. Ei ole ka juhus, et üks vägev mees tegi juba Eesti rahvuseeposes tammepuust silla üle piiritu vee:

Mis sest tammest tehtanekse?

Tüvest tehti tugev silda,

painutati kena parvi,

kahel haarul üle mere,

üks viis saarelt Viru randa,

teine haaru Soome randa,

see'p see kuulus soome silda.

Just meie, ennekõike vanemal sugupõlvel on meele aeg, mil Nõukogude liit  katkestas vägivaldselt rannarahvaste ühenduse. Õnneks ei suutnud see aeg katkestada laulu. Eesti ja Soome ühisjõul valminud telesaated Muusikasild ja Iltatähti kandsid ka neil aastatel lalulud üle mere. See kõik juhtus veel enne, kui eestlased end vabaks laulsid.

Ühine laul jätkub!

Hea publik!

Tänan kõiki, kes te olete toonud Eesti Soomele lähemale ja lähendanud Soomet Eestile. Soovin teile unustamatuid hetki, palju ühiseid viise ja toredat festivalimelu.

Elagu Soome, elagu Eesti! Eläköön Suomi ja Viro!

Tagasi üles