Aastavahetuse traditsioone Soomest: leivatükk käises ja prügikott kolme tee risti

Piret Kooli
, Soome 100 toimkond
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõulud
Jõulud Foto: Martin Poole/Scanpix

Uue aasta saabumist on Soomes tähistatud alles 19. sajandist alates. Traditsioonide tulevase ennustamiseks on muidugi palju vanemadst ja ehkki suurem osa neist on unustusse jäänud, elab üks komme tänaseni: uusaasta ööl valatakse õnnetina. 

Mitte alati pole aastavahetus olnud just kesktalvel, nii näiteks on Soomes seda tähistatud ametlikult alates 14. sajandist. Enne seda aega vahetus aasta põlluharijate kalendri kohaselt siis, kui sügisel saagi kogumisega lõpule saadi.

Kaks sajandit hiljem oli saagikogumisepidu ehk kekri-juhla, aga kiriku silmis nii paganlik pidu, et seda ei peetud paslikuks pühitseda. Nii teisenesid tasapisi kombed ja lükkusid traditsioonid sügisest hoopis talvise pöörpäeva ja uueaasta aega.

Mida siis Soomes vanarahval teha tuli, et algav aasta parem saaks?

  • vana-aasta mustus tuli saunas maha pesta;
  • surnud lähedastega tuli ühendust võtta nii, et teatud kombel pidi ümber kiriku kõndima ja koolnu nime hüüdma. Siis teadis too teispoolsusest mõne märgi saata ja uueks aastaks edu soovida;
  • keskööl kolme tee ristis kuuldud hääled ennustasid tulevikku;
  • loodetud kallimast sai vihje siis, kui toakoristamisest tekkinud prahi kolme tee risti viisid, just sinna, kus varem surnuvanker oli sõitnud. Sest õnn ja õnnetus käisid ikka käsikäes;
  • kallimat võis unes näha ka siis, kui ööseks magama minnes leivatüki varrukasse pistsid või siis villase suka jääaugus märjaks tegid ning magamisaseme juurde riputasid – siis oli unes näha, kes sukka kuivatama tuleb. Usuti, et see ongi su tulevane.
  • kallima lootuses ja tuleviku ennustamiseks mängiti ka 12 kohvitassi mängu: peideti iga tassi alla mingi ese ja see pidi siis leidjale vastuse andma tulevast aastast. Sõrmus tähendas kallimat, paberitükike vaesust, kuuseoksake matuseid, raha rikkust, punane riideriba rõõmu ja must riideriba leina jne;
  • tina valamise puhul oli kõige olulisem valad esimene õnnetina haldjale või päkapikkudele, et nood su õnne turvaks ja ära ei viiks;
  • pidusöögiks oli riisipuder marjasupiga ja jõulu ajast üle jäänud seapraad;
  • uuaasta esimesel päeval pidi võimalikult paljudes kohtades külas käima ja hästi reipa meelega olema, sest muidu võib saabuva õnne maha magada!
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles