Võimas ood Soome loodusele

Kobras, tuntud asukas ka Soome järvemaastikel. Foto: Teemu Liakka / «Järve lugu»

Artise kino on mind alati hubasusega võlunud, vaatamata oma tagasihoidlikkusele Tallinna suurte kobarkinodega võrreldes. Kaks vaatesaali. Üks väike, teine suurem. Mõnus on pärast seanssi, selle asemel et kohe välja tormata, istuda kino eesruumis korraks lauda, võtta tass kohvi ja nähtu üle mõtteid mõlgutada. Mängutoas hullavad lapsed. Tõeline koguperekino.

Seekord linastub siin Soome loodusfilm «Ühe järve lugu» («Järven tarina»). 

Ei mäletagi, et oleks varem meie kinoekraanil näinud Soome loodusfilmi, ja veel täismetraažilist. Just see kestus teeb veidi ettevaatlikuks ja äratab ka huvi. See peab ikka järv olema, millest annab tervelt 76 minuti jooksul ekraanil talutavat lugu jutustada. Suundun uudishimulikult saali.

Üsna alguses taipan, et olen ennast tagasihoidlikust pealkirjast petta lasknud. Ühe järve loo asemel on ekraanil võimas ood Soome, selle mitmete kümnete tuhandete järvede maa loodusele. Filmi kandvaks teljeks on igavest elu loov vete eluring seotuna rahvapärimuse ja mütoloogilise maailmatunnetusega. Kaotan aja- ja ruumitaju. Jälgin järjest suurema imetluse ja huviga filmi kulgu. Ei ole mingit kahtlust: see film tõestab, et Soome on jõudnud loodusfilmide tegemisel maailma kõrgliigasse.