Runeberg – palju enamat kui lihtsalt suur maiasmokk
Tule, luuleta nagu Rubeberg!

Johan Ludwig Runeberg

FOTO: Wikipedia.org

5. veebruaril lehvivad Soomes riigilipud, sest on Johann Ludvig Runebergi sünniaastapäev. Kuid kes oli see mees ja mida temast teada võiks?

Kuna Soome suurmees oli suur maiasmokk, tähistatakse tema sünnipäeva Runebergi koogikeste söömisega. Kuidas neid teha, sellest saad täpsemalt aimu selle lingi kaudu.

Homme kl 12-18 on kõik oodatud Tartusse, Soome Instituudi majja, kus toimub Runebergile pühendatud viktoriin. Mõistagi oleme teile ka ehtsaid Runebergi kooke varunud!

Runebergi kook (soome keeles Runebergintorttu) on mandlite ja rummi või arrakiga maitsestatud silindrikujuline kook. See on kaetud vaarika- või õunamoosiga, mis on omakorda ümbritsetud suhkruglasuuri rõngaga. Kook on nime saanud Soome rahvuspoeedi Johan Ludvig Runebergi järgi, kes kuulu järgi armastas kooki süüa hommikusöögiks klaasikese punši kõrvale. Runebergi kooke müüakse Soome kauplustes jaanuari keskpaigast kuni 5. veebruarini, mil tähistatakse Runebergi päeva. Runebergi kodulinnas Porvoos võib aga mõnes kohvikus neid süüa aasta läbi. 

Väidetavalt mõtles Runebergi koogi retsepti välja tema naine Fredrika Runeberg, kes tegi oma mehele nisujahust, piparkoogipurust ja mandlitest õunamoosi ning suhkruglasuuriga kaunistatud kooke.

Runebergi kook / wikipedia.org

FOTO: Wikipedia.org

Räägitakse, et Runebergil oli tulnud magusaisu ning ta palunud oma naisel midagi pakkuda, kuid midagi magusat polnud käepärast. Fredrika Runebergi 1850. aastatest pärit retseptiraamatus on koogi retsept olemas, kuid arvatavasti on tegemist mugandatud versiooniga Porvoo kondiitri Lars Asteniuse 1840. aastatel loodud koogist.

KES OLI JOHAN LUDVIG RUNEBERG?

Et aga viktoriiniks korralikult valmis olla, tasub läbi tudeerida järgnev materjal:

  • Soomerootsi kirjanik ja Soome rahvuspoeet
  • Runebergi vanemad olid laevakapten Lorens Ulrik Runeberg (1772–1828) ja Anna Maria Malm (1782–1834), kes abiellusid 1803.
  • Isa õppis viis aastat Turus teoloogiat, et kirikuõpetajaks saada, kuid ülikool jäi pooleli. Nii hakkas ta meremeheks. Kapten oli ta 1819. aastani. Teda peeti stiilseks meheks; tal olid pruunid lokkis juuksed ja hea rüht. Ta kirjutas luuletusi, laulis ja mängis pilli ning luges palju. 
  • Ema oli Jakobstadi raehärra kaupmees Johannes Malmi tütar. Tema vanaisa oli üks Jakobstadi rikkamaid mehi ning tema onu pidas tuntud Malmi kaubamaja. Emal ei olnud kooliharidust, kuid ta luges palju kerget ilukirjandust. Tal oli hea huumorimeel ja ilus lauluhääl.
  • Johan Ludvigi hüüdnimi oli Janne.
  • Isa nägi Johanit esimest korda, kui poeg oli kolmeaastane. Poeg suitsetas väikest piipu. Seepeale andis isa talle oma suurt piipu, nii et Johanil hakkas paha ja ta ei suitsetanud enam kunagi.
  • Johan oli esiklaps. Tal olid õed Ulrika Carolina, Emilie ja Maria Mathilda ning vennad Viktor ja Nestor, kes mõlemad jätkasid isa ametit. Ulrika Carolinast sai luuletaja. Emiliest, keda hüüti Emmaks, sai pietist, kes muu hulgas pidas suhkrupagaritöökodasid ning õpetas Jakobstadis ja Nykarlebys. Maria Mathildast sai käsitööõpetaja. Emilie ja Mathilda armastasid muusikat.
  • Johan oli lapsena põdur ja õppis käima alles kolme- või nelja-aastaselt. Ta kaelale jäid kilpnäärme tuberkuloosist eluks ajaks armid.
  • 1823. aastal pidi isa perekonna kodumaja majandusraskuste tõttu maha müüa. Hiljem elas tema pere Jakobstadis üürikorterites.
  • Runeberg õppis Turu, Vaasa ja Oulu ülikoolides filosoofiat ja vanu keeli.
  • abiellus 1831. aastal ja kolis Helsingisse, sest Turu ülikool kolis pärast linnas toimunud suurpõlengut Helsingisse.
  • 1838. aastal kolis ta perega Porvoosse, kus ta sai gümnaasiumi rooma kirjanduse lektori koha. 1842. aastast oli kreeka keele lektor. 
  • 1863. aastal jäi ta halvatuks ning veetis oma elu viimased üheksa aastat voodihaigena.
  • Magamistoa seinale seatud peeglist nägi ta õue.
  • Tema luulekogu «Lipnik Ståli lood» avaluuletus «Vårt land» on Paavo Cajanderi tõlkes Soome hümni sõnadeks.
  • Luuletaja auks on veebi avatud ka Runebergi luuletusmasin ehk Runebergi runokone, mis esitab lustaka väljakutse neile, kes soovivad luuletada nagu suur luuletaja seda teinuks. Teiste hulgas on oma luuletamisoksust ses masinas proovinud kirjanik Sofi Oksanen
Tagasi üles