Eaka noorpaari armastus: mina emban ja tema embab vastu
/nginx/o/2015/08/28/4426133t1h75f2.jpg)
14. veebruar 2017, 10:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/02/14/6338985t1hb675.jpg)
Vanas eas sõlmitud abielud on üha tavalisem nähtus. Ka ühiskonna suhtumine on muutunud. Heatahtlikumaks kui varem, tõdeb Helsingin Sanomat oma südamlikus sõbrapäevaloos.
Hemmi ja Eila Jaara poevad igal pärastlõunal teineteisele kaissu ja pikutavad rahulikult laias voodis. «Oleme sedasi lähestikku, kaks hallpead kõrvuti.»
Hemmi ja Eila abiellusid neli kuud tagasi, novembris. Vahetult enne kummagi 92. sünnipäeva. Uudis nii kõrges vanuses noorpaarist oli ajakirjanduse vahendusel levinud juba kõikjal Soomes ja laulatuse hommikul oli pulmatalituseks valitud Yli-Iin kirik puupüsti õnnitlejaid täis.
«Kogudusemajas toimunud vastuvõtul oli kokku 188 külalist,» ütleb Hemmi, uhkusenoot hääles.
Igal õhtul tuleb Eila mulle kaissu ja seal me siis kussutame teineteist, kaks halli pead lähestikku.
Eakate paarisuhted ja abielud on üha laiemalt levinud, tõdeb Tampere ülikooli dotsent Kirsi Lumme-Sandt. Ta on uurinud vanurite paarisuhteid ja nende meediakuvandit.
«Sallivust on rohkem kui enne. Näiteks kui noorpaar Jaara oleks abiellunud 78-aastastena, ei oleks nad enam sellist tähelepanu äratanudki,» täpsustab Lumme-Sandt.
Statistikaameti andmeil abiellus 1997. aastal Soomes umbes 130 vähemalt 65-aastast naist, kümme aastat hiljem oli abiellujaid juba 210 ja aastal 2015 oli vastav number 360.
Dotsendi sõnul on siiski eakate abielude arv väike võrreldes vanurite kooselude ja vabaabielude hüppelise kasvuga. Kõigist taolistest suhetest ei ole ametnikel ka ülevaadet, kuna vanuritepaar võib elada koos ka eraldi aadressidele sisse kirjutatult.
Vanurite kooselutrendi hoogustumisel on mitu põhjust. Inimeste eluiga on pikenenud, tervis on paranenud, elu jooksul kogunenud raha võimaldab reisida, tegelda hobidega ja elada eakohast seltsielu.
Veel umbes 25 aastat tagasi oli olukord hoopis teistsugune: leseks jäänud sageli isegi ei mõelnud oma hakkamasaamisest kõneldes võimalusele, et nad võiks uue suhte luua. Abiellumisest rääkimata. Uuel aastatuhandel korraldatakse vanuritele juba ka armastamise kursusi.
«Kui nii edasi läheb, võivad eakad end halvasti tunda peagi juhul, kui uus kaaslane jääb leidmata,» avaldab Lumme-Sandt.
Perekond Jaarole on elu kinkinud aga uue alguse. Päeval, mil Helsingin Sanomate ajakirjanik nendega kohtub, on argipäevaste askeldustena ees kaks käiku: polikliinikusse ja juuksurisse.
Eila istub juuksuritooli esimesena. Juuksur on hea tuttav, kes tegi Eilale ka pruudisoengu. Enne veel, kui lõikuseks läheb, eemaldab Hemmi naise kõrvadest õrnalt kuuldeaparaadi. Peagi pudenevad hõbedased juuksesalgud põrandale.
Samal ajal räägib Hemmi, kuidas nad kaasaga kohtusid. See oli umbes aasta enne pulmi, Oulu ülikooli saalis toimunud seeniorideõhtul. Nad sattusid samasse lauda kohvitama. Peagi selgus, et neil on samal päeval sünnipäev. See olnud parim ettekääne, et naist esimest korda emmata.
«Ma siis embasin, ja tema embas vastu,» meenutab ta.
Ühtäkki lõi armastus sisse. Täpsemini ei oska Hemmi kogetut kirjeldada.
Leskmehel olnud ka varem tahtjaid, sest mehed surevad ju naistest varem. Statistika järgi on iga lesestunud mehe kohta rohkem kui kolm leseks jäänud naist.
Kuid Hemmile ei olnud keegi varem nii meeldinud nagu nüüd Eila.
«See leek lihtsalt lahvatas.»
Tampere ülikooli dotsent täiendab, et taolisi väljendeid kasutavad intervjuudes just eakad mehed. «Just mehed on need, kes oma tunnetest räägivad.»
Hiljem sai Hemmi teada, et ka Eila oli hingepõhjani liigutatud. Tunne olnud nii võimas ja olukord nii põnev, et Eila ei oskagi täpselt öelda, mis oli see, mis mehe juures nii meeldis.
«Leppisime kokku, et Eila helistab mulle samal õhtul. Aga ta ei helistanudki,» meenutab mees.
Nii tuli mehel endal naise telefoninumber otsida. Leidnudki ja helistas. Siis selgus, et Eilal olnud meessõber.
«Ma ütlesin, et nii ei lähe. Me kas läheme siit maalt koos edasi või lõpetame igasuguse suhtluse. Eila ütles aga, et ta ei saa Matist loobuda. Ma pakkusin siis, et mingu tagasi Mati kaissu ja mina kaeblen siin rannal edasi.»
Eila jättis Mati maha. Hemmi kosis teda kohe.
«Ma olen selline vanamoeline.»
Eila võttis kosjad vastu.
«Hirmu ei olnud, armastus oli nii tugev,» kinnitab Hemmi.
Ta tunnistab, et on romantik.
Uurija Lumme-Sandt iseloomustab kuuldut kui eakate suhteloo tüüpnäidet. «Suhted sõlmitakse kiiresti. Mõistetakse, et ootamisel pole mõtet. Tuleb nautida kohe, kui selleks on võimalus.»
Hemmi on teist korda abielus. Eelmine abielu kestis aastakümneid, lapsi on mehel 12. Eilale on praegune abielu esimene.
«Olen elanud paarkümmend aastat ühe leskmehega vabaabielus, kuid pärast ta surma jäin üksi. Ta tahtis küll abielluda ka, olime kihlatudki, kuid mu õde keelas mul abielluda. Ma tegelikult ei mõistnudki lõpuni, miks. Ent ma kuulasin oma õde.»
Nüüd on õde surnud. Kuid neli kuud tagasi sõlmitud abielu ei taha Eila suguvõsa siiani tunnistada.
«Me ju lihtsalt abiellusime!» tõdeb Eila.
Hemmi lapsed vastu ei olnud.
«Ma ei küsinud neilt ka. Otsustan oma asjad ikka ise,» ütleb Hemmi.
Uurija Lumme-Sandt tõdeb, et just suguvõsa ja eriti laste umbusaldus võimaliku abikaasa suhtes selgitab vabaabielude levimist. Pulmad võivad ju solvata sugulasi ja lapsi ning siis tuleb klaarida ka pärandiprobleeme.
Noorpaari paarismajas asuv koduke on mälestusesemeid täis.
Tähtsaim on raamituna seinal, pärit aastast 1944: «Isamaa nimel ja Soome kaitsejõudude ülemjuhatajana olen mina andnud teile, sõjamees Hemmi Jaara sõjas osutatud teenete eest II klassi vabadusmedali.» Allakirjutanu Soome Marsalkka Mannerheim [marssal Mannerheim]
Noorpaari ühendab ajalugu, kuid ka huumorimeel ja tahtmine oma rada astuda. Nad teevad nii, nagu süda ütleb. Nii kogub Hemmi näiteks pastellvärvides kleitidega nukke.
Samasugused vaated ja teineteisega nõustumine on eakatel suhtes olulisemad kui noortel inimestel. «Kui ikka kirglikku seksi ei ole, on oluline olla ühel nõul,» märgib ülikooli dotsent.
Vanakeste abielu argipäev on aeglane.
«Teeme koos süüa ja nii see aeg kulubki. Seltsis on aega seletada ja kartuleid koorida. Siis puhkame ja pikutame,» ütleb Eila.
Eila oli varem kokk. Hemmi oli põllumees, siis kallurijuhist ettevõtja ja lõpuks eelmise abikaasa hooldaja. Nii õppis temagi süüa tegema.
Novembris, kui Soome meedia kajastas noorpaari pulmi, räägiti peamiselt sellest, kuidas pruutpaar kogu aeg teineteist kallistas. Nüüd aga pole kogu pika vestluse ajal veel ühtegi miilustamise märki näha.
«Ilmselt on tõesti vähemaks jäänud, aga vahel ikka juhtub. Ehkki mitte iga päev,» tõdeb Hemmi.
/nginx/o/2017/02/14/6338995t1h5729.jpg)
Fotograafi palvel saab aga naine mehelt kohe musi. Musist saab suudlus ja see kestab kaua. Isegi siis, kui kumbki juba naerda puksub, hoiavad armastajad huuled tihedalt vastamisi.
Kas nad seksivad ka?
«Mul on alanud raugaiga, enam ei suuda,» vastab Hemmi.
«Aga igal õhtul tuleb Eila mulle kaissu ja seal me siis kussutame teineteist, kaks halli pead lähestikku.»
Dotsent Lumme-Sandti sõnul ka see, et vanuritega räägitakse seksist avalikult, kõneleb muutuvast ühiskonnast: mõistetakse, et seksuaalsus puudutab kõiki vanuserühmi. Enam ei ole eakate seksuaalsus häbiasi.
«On ka täiesti tavaline, et seks asendub ajapikku justnimelt helluse ja lähedusega.»
Tulevikust Jaarad ei unista.
Kuid üks unistus on küll: et võiks veel teha ühe välismaareisi.
Lähipäevadel sõidavad nad oma autoga Oulusse. Sõbra matustele.