Viisavabadustöögrupi juht: kui nii teeme, siis poob Lennart Meri mu üles (6)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/09/23/5876029t1h0005.jpg)
Täna, 1. mail möödub 20 aastat viisavabaduse taaskehtestamiset* Soomega. Piduliku päeva auks vahendame katkendi eesti kultuurikorraldaja ja kirjaniku Kulle Raigi mäletusteraamatust «Pikk teekond lähedale».
Viisavabadustöögrupi juht Jyrki Talvitie meenutab, et läbirääkimiste jooksul käis ta isiklikult kõigis Balti riikides. Leedus oli talle tehtud ettepanek kehtestada Leedu ja Soome vahel viisavabadus kohe, kuna vastastikku reisitakse vähe ja seetõttu ei ole mingit probleemi. See ei sobinud.
«Ütlesin, et kui nii teeme, poob Lennart Meri mu üles või ujub üle Soome lahe ja kägistab ära. Ta oli üsna äkiline, kui kord vihaseks sai. Nii et ootame nüüd ikka ja teeme kõigiga korraga! Pean möönma, et Leeduga oleks tõesti võinud kohe kokku leppida, ei olnud muud takistust kui see nn terviserisk.»
Suursaadik Jaak Jõerüüt kirjeldab raamatus «Diplomaat ja mälu» viisasaaga lõppu:
Kahel esimesel viisavabal päeval 1997. aasta esimesel ja teisel mail saabus laevaga Helsingisse alla kolmesaja Eesti kodaniku.
«Juhtus nii, et välisminister Tarja Halonen teatas Soome otsusest mulle ühel 1997. aasta märtsikuu päeval ja sama päeva õhtul lendas Helsingi kaudu koju grupp Eesti välisministeeriumi juhtivaid diplomaate.
Ma ütlesin neile, et kui kahe päeva pärast on Tallinnas läbirääkimisdelegatsioonide järjekordne kohtumine, siis teevad soomlased ettepaneku alates maist viisavabadusele üle minna.
Mäletan tänaseni sõprade nägusid, kes vaatasid mind umbes sellise pilguga, et ega meie ei hakka sind ümber veenma, usu pealegi! Sama lugu juhtus Tallinnas. Ma olin neile teatanud, mis uudisega tullakse.
Mulle kirjeldati hiljem, et kui soomlased neile omase pidulikkusega suure sõnumi läbirääkimislauale lõid, siis ei saanud eestlased üldse pihta, millest jutt, nokitsesid edasi rutiinpäevakava kallal. Alles minuti möödudes jõudis teade kohale.»
/nginx/o/2017/05/01/6609247t1h541f.jpg)
Kasarmikatu 28A maja seinalt kruviti Eesti konsulaadi silt (fotol) maha, ähvardava ohu ettekuulutus aga täide ei läinud. Eestlased ei hakanud massiliselt Soome trügima. Kahel esimesel viisavabal päeval 1997. aasta esimesel ja teisel mail saabus laevaga Helsingisse alla kolmesaja Eesti kodaniku. Tormamist ei olnud ka hiljem, samuti ei nähtud Aleksanterinkatul kampsunitega kaubitsevaid eesti memmesid, nagu oli kardetud. Jõuluvana pääses ilma viisata Eestisse 1997. aastal.
____________
*Esimest korda kehtestati Eesti ja Soome vaheline viisavabadus 1. juunil 1927. aastal. 90 aastat tagasi jõustunud viisavabadus kehtis kuni Eesti okupeerimiseni.