Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Soome100

Soome Vabariik 100

Tähistame koos!

Postimees

President Mauno Koivistot mälestatakse ka Eestis

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Mauno Koivisto viimane visiit Tallinnasse, 8. septembril 2015. Soome suursaatkonna rõdul Mauno Koivisto, Henn Karits, Jaakko Estola, Pertti Sivula, Matti Punttila ja Kirsti Narinen. | FOTO: Soome suursaatkond Tallinnas

12. mail suri Helsingis 93-aastasena Soome üheksas president Mauno Koivisto. Lõppenud nädala jooksul on Koivistot meenutatud laialdaselt ka Eestis. Arutletud on taas ka teemal, milline oli toona ametis olnud president Koivisto roll Eesti iseseisvuse taastamise ajajärgul.

Koivisto oli küll esimene lääne riigipea, kes pärast iseseisvuse taastamist Eestit külastas. Kuid samas heideti Soome riigijuhile ette liig tagasihoidlikku toetust Balti riikide taasiseseisvumise eel ja ajal.

Tõsi on, et president Koivisto ei väljendanud ametlikku toetust kolme Balti riigi vabaduspüüdlustele, küll aga suunas miljoneid tollaseid marku iseseisvuse taassünniks.

Presidendina kiitis Mauno Koivisto heaks ka eelnõu, milles toetati Tuglase seltsi kaudu Eesti haridusministeeriumit.

Balti riikide iseseisvuspürgimustega seos on Soomel olnud kindlalt kolm poliitilist seisukohta: hoida häid suhteid Moskvaga; tugeda Eesti, Läti ja Leedu iseseisvuspürgimusi ja vältida nende kahe esimese põhimõtte vastuollu sattumist. (Jaakko Blomberg, 2001)

«Seda, mida Soome tegi Eesti hüvanguks, ei teata teie riigis ja ilmselt ei saada ka kunagi laiemalt teada,» avaldas Koivisto Eesti televisioonile antud intervjuus 1991. aastal.

Soome kiivalt saladuses peetud toetus tuli avalikult alles 2013. aastal, mil Heikki Rausmaa avaldas oma väitekirja Soome ja Eesti poliitilistest suhetest aastatel 1988–1991. Väitekirja pealkirjaks sai Mauno Koivisto tsitaat «Kultuur sildi all saab üsna palju ära teha» («Kyllä kulttuurin nimissä voi harrastella aika paljon»).

Tsitaat oli Koivisto vastus Soome toonase kultuuriministri Anna-Liisa Kasuri küsimusele 1989. aastal. Kasuri soovis presidendi arvamust Tuglase seltsi ja Eesti haridusministeeriumi teemal.

Pikim side läbi Eesti võrkpalli

Mauno Koivistol oli Eestiga eriliselt tugev side tänu võrkpallile. Koivisto oli kirglik võrkpallur ning muuhulgas ka Soome mõjukatest poliitikutest ja ettevõtjatest koosneva võrkpallimeeskonna «Sikariporras» asutajaliige.

Võistkond kogunes 1970. aastal ning esimene võistlusreis Eestisse tehti viis aastat hiljem. Kutsujaks oli Eesti toonane Võrkpalli Föderatsioon. Nõukogude okupatsioonist hoolimata mängisid eestlased soomlaste vastu Eesti-Soome maavõistluse vaimus.

«Tabelid teatavad armutult, et võõrustajad võitsid kõik viis mängu. Võõrustajad olid meeskonna komplekteerinud Nõukogude meistrisarja raudvarast ja «Sikariporras»-meeskonnal ei olnud võimalustki. Hoolimata seigast muutusid meie kontaktid Eestiga aja jooksul mitmekülgsemaks,» nii seisab meeskonna mälestusteraamatus, mis avaldati 2010. aastal.

Aasta 2009: Eesti võrkpall sai 90-aastaseks ning Mauno Koivisto käis sel puhul Tallinnas toimunud konverentsil. Fotol koos Arnold Rüütli ja Jaakko Kalelaga. | FOTO: Erakogu

Mängukaaslased kohtusid viimast korda Tallinnas 2015. aasta sügisel, kui Koivisto koos oma meeskonna kaasveteranidega Eestisse saabus, et tähistada esimese ajaloolise sõpruskohtumise 40. aastapäeva. Kohtumisel osalesid ka kaks platsil olnud eestlast – Henn Karits ja Kalle Kukk. Mauno Koivisto jaoks jäi tookordne Eesti-reis viimaseks.

Mauno Koivisto oli Soome vabariigi president 12 aastat, tema ametiaeg oli aastatel 1982–1994. Koivisto oli Soome üheksas president. Enne valijameeste poolt ametisse valimist oli Koivisto olnud muuhulgas peaminister, rahandusminister ja Soome Panga president.

Tagasi üles