Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Soome100

Soome Vabariik 100

Tähistame koos!

Postimees

Mees, kelle mõõga juhtimisel võideldi Soome vabadus ehk Mannerheim 150 aastat hiljem

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Marssal Mannerheim oma hobusega | FOTO: wikimedia.org

Soome iseseisvuse sajandal aastal täitub oluline tähtpäev ka 2004. aastal kõigi aegade suurimaks soomlaseks valitud isikul – marssal C.G.E Mannerheimi sünnist möödub 4. juunil 150 aastat. Kuidas rahvas Mannerheimi kui muuhulgas ka üht oma presidenti iseseisvuse juubeliaastal meeles peab ja mida rahvasuus Marskiks kutsutud mehest täna rääkida on?

Pealkirjas kasutatud väljend "kelle mõõga juhtimisel võideldi Soome vabadus" – viitab 1939. aasta 2. juulil ajalehes "Uus Eesti" ilmunud artiklile, mida võib pikemalt lugeda siit.

Muidugi oli marssal Mannerheim ennekõike sõjaväelane, ent ta jõudis  oma elus teha muudki peale sõdimise. Näiteks on ta elus kahe-aastane maadeuurija ajajärk. Ning ajalukku on ta läinud ka seetõttu, et kohtus kord Tiibetis Kollase Paavsti ehk Dalai Laamaga ning et tema 75-sünnipäevale saabus 1942.aastal üllatuskülalisena Adolf Hitler. Sellest viimasest kohtumisest on tänu soomlaste ettenägelikkusele olemas ka helisalvestis.

Soome 100 ja Mannerheim 'Marski' 150

See kahekordne juubeliaasta innustab soomlasi ja Soome sõpru pöörama tavalisest suuremat tähelepanu marssal Mannerheimi nime ja tegevuse jäädvustamisele.

Esimest korda mainiti Soome100 programmi raames marssali nime juba veebruaris, kui Finlandia-talo saalis toimus marssalile pühendatud mälestuskontsert.

Mannerheimi kodumõisa aed mais 2017 / Suomi 100 – Heli Sorjonen – Finland Promotion Board | FOTO: Suomi 100

Mannerheimi õunad

Ka Mannerheimi kodumõisas, Louhisaare häärberis mälestatakse ajaloolist suurkuju. Nii tehakse topeltjuubeli puhul korda näiteks mõisa viljapuuaed ja istutatakse ühtekokku 33 liiki õunapuid.

Mannerheimil on ka omanimeline õunasort, 1921. aastal Asikkala kohaliku aednikud aretatud Mannerheimin Omena ehk Mannerheimi õun.

Mai lõpus rahvale avatud aed näeb Mannerheimi 150-juubeli paiku välja just selline nagu ülemisel fotol näha.

Mannerheim saab ooperiks

9. juunil esietendub Ilmajoe muusikafestivalil Soome algupärane ooper Mannerheim.

Autorit lubavad, et nimitegelane on klišee-ahelaist vabastatud, temast saab tegutsev ja ehtsate tunnetega karakter ehk lihtsalt öeldes inimene.

Mannerheimi ellu kuulusid ju erinevatele sõdadele ja sõdimisele lisaks nii dramaatilised tantsuõhtud kui Hiina ja Tiibeti maadeuurija ajajärk. Ka Mannerheim teadis, mis on armastus, purunenud süda ja inimlik kaotusvalu.

Ooperi libreto on kirjutanud Laila Hirvisaari ja Eva Hietamies, helilooja on Tuomas Kantelinen. Esietendusel on helilooja ka dirigendipuldis. Ooperi lavastab Ilmajoe muusikafestivali oludesse Tuomas Parkkinen. Nimirolli laulab bariton Waltteri Torikkaa.

Mannerheim ooper promofoto / Suomi 100 – Saara Salmi | FOTO: Suomi 100

Dokumentaalide uusaeg

Vabadussõja veteranide ja Mannerheim-risti rüütlite mälestused saavad juubeliaastal uue digitaaliseeritud kuue ning kõik, 1984-1991 aastatel salvestatud ja valminud dokumentaalkaadrid jõuavad senisest suurema publiku ette.

Filmiprodutsent, režissöör Ari Laurila dokumenteeritud persooniintervjuud pakuvad kaasamõtlemiseks veteranide mälestusi Talvesõja algushetkedest kuni Soome armee raskeima lahinguni Karjalas. Intervjueeritute hulgas on muuhulgas Adolf Ehrnrooth, G.E. Magnusson, Pentti Iisalo ja Väinö Valve ehk nüüdseks juba ammu meie hulgast lahkunud veteranid. Digitaaliseeritud versioonid laetakse üles ja YouTube kanalisse, kuid toimub ka rida traditsioonilisi filmiesitlusi.

Siin on sissejuhatav videolõik dokumentaalsest monumendist.

Mannerheimi Mersu

1941. aastal sai toona juba Soome president C. G. E. Mannerheim sünnipäevakingi Adolf Hitlerilt – uhke sõiduauto. Ent see polnud muidugi mingi tavaline masin, vaid kuulikindel Mercedes-Benz 770 Offener Tourenwagen ehk tolle aja kalleim sõiduk kogu maailmas.

Dokumentaalfilm ”Mannerheimi Mersu” räägibki Soome märkimisväärseima, tuntuima ja poliitiliseima auto loo.

Kui Mannerheim presidendi ametist 1946. aastal loobus, müüs ta sõiduki edasi Rootsi. Seal viidi auto 1948. aastal omakorda Ameerika Ühendriikidesse ning masin leidis lõpuks koha ühe ameerika õhujõudude kindrali erakogus Kalifornias. 2014. aastaks sai auto ka täielikult renoveeritud, ent Soome teedel see masin enam ei sõida.

Kouvola vanasõidukite harrastaja ja muuseumiautode järelvaataja Veli Vartiala dokumentaalfilm "Mannerheimin Mersu" jõub YLE ekraanile 4. juunil, korduses on see 11. juunil kell 12.30.

Dokumentaalfilm on nähtav ka YLE veebiportaalis Areena.

Mannerheim ja saksa suudlus

Helsingi Linnateatri suures saalis esietendub 25. oktoobril Juha Vakkuri kirjutatud intensiiv-ajalooline näidend ”Mannerheim ja saksa suudlus”. Näidend avabd seni varjul olnud vaatenurki ja seisukohti Soome ajaloo tõelise ohu aastatele ning vaatleb Soome iseseisvuse sõltuvussuhet kahest suurvõimust ja nende vahel. Samas joonistub välja ka värskeim ja inimlikuim koondportree Soome esimesest suurmehest, kes päästis oma isamaa koguni kahel korral.

Põnevusest tihke teksti toob lavale Kari Heiskanen. Mannerheimi osas astub lavale Helsingi Linnateatri kauaaegne juht, aasta algusest pensionipõlve pidav näitleja Asko Sarkola.

Tagasi üles