Mart Laar soovitab: „Igitee”
25. november 2017, 21:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajaloolane Mart Laar vaatas AJ Annila filmi „Igitee” ja annab sellele oma soovituskirja.
„Käes on suurte juubelite ajad. Soome riigi 100. sünnipäevaks on valminud mitmeid mängufilme, millest üks õnnestunumaid on „Igitee”. Oscarile seda siiski ei esitatud – ilmselt sellepärast, et ta seda teatud põhjustel nagunii ei saaks, nagu ei saanud ka Andrzej Wajda „Katõn”. Ometi just neil põhjustel julgeksin seda soovitada. Aga mitte nõrganärvilistele, sest seal on stseene, mis jäävad kummitama.
„Igitee” on valminud Soome kultuskirjaniku Antti Tuuri Jussi Ketola elust jutustava triloogia kolmanda raamatu järgi. Lapua meeste poolt sihikule võetud Ketola peab elu päästmiseks põgenema Nõukogude Liitu. Lapua mehed võtsid endale vabaduse otsustada, kes on õige soomlane ja mitteõiged vajadusel kas või teise ilma saata. Soome riik suutis Lapua liikumisele siiski lõpu teha ja see andis tugeva aluse sellele, et järgnevates katsumustes suudeti oma iseseisvust kaitsta.
Filmis Lapua liikumisel siiski kuigi pikalt ei peatuta, see keskendub Ameerikast oma tehnika ja eluviisiga „töörahva paradiisi” saabunutele. Esialgse rõõmu järel muutub maapealne paradiis paraku kiirelt maapealseks põrguks, mille saabumisele purunenud ideaalid ning unistused teed valgustavad.
Filmi ennast võib nimetada soomlaslikuks, sest see kulgeb kuidagi kiretult, nagu ka Tuuri jutustused. Kogu lugu oleks otsekui sordiini all ning see muudab nähtavad õudused üha õudsemaks. Eriti võikalt mõjub filmi lõputõdemus, et võitlusele fašismi vastu pühendunud Ühendriigid ei tundnud mingit huvi, mis nende 10 000 kodanikust „töörahva paradiisis” saanud oli.”
„Igitee” on kavas 26. ja 28. novembril Tallinnas ja 27. novembril Tartus.
Kinopiletid: 