Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Soome100

Soome Vabariik 100

Tähistame koos!

Postimees

10 fakti Soome iseseisvumisest

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Helsingi valgusfestivali üks installatsioone: presidendiloss Soome lipuvärvides | FOTO: www.luxhelsinki.fi

Soome oli Rootsi osa enam kui 500 aastat ja Venemaa osana elati enam kui 100 aastat. Nüüd on Soome olnud iseseisev täpselt 100 aastat. Mida aga võiksime tollest sajanditagusest ajast teada ja mäletada?

1. Soome senat esitas 4. detsembril 1917 parlamendile iseseisvuse deklaratsiooni. Kes oli senati toonane esimees?

VASTUS: Per Evind Svinhufvud määrati senati esimeheks 1917. aasta sügisel. Tänapäeval nimetatakse toonast sentatit valitsuseks ning selle esimeest nimetatakse peaministriks. Svinhufvudist sai aga hiljem Soome kolmas president. Tema hüüdnimi oli Ukko-Pekka.

2. Parlament kiitis iseseisvusdeklaratsiooni heaks 6. detsembril 1917. Kohal oli 188 parlamendiliiget. Milline oli hääletustulemus?

VASTUS: 100 - 88. Suurem osa parlamendist moodustas Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei, millel oli 92 mandaati. Saalis viibinud liikmed hääletasid iseseisvusdeklaratsiooni vastu. Tegelikult toetas iseseisvust ka demarid, ent nende arvates ei oleks seda pidanud sedasi ühepoolselt välja kuulutama. Vaid sobivam olnuks pidada Venemaaga läbirääkimisi.

3. Milline riik tunnustas esimesena Soome sõltumatust?

VASTUS: Venemaa oli esimene riik. Soome iseseisvust tunnustasid esmakordselt ametlikult Venemaa Tööväe Nõukogu, sõjaväelaste ja talupoegade esindajate täitevkomitee. Kõik toimus 4. jaanuaril 1918. aastal.

4. Pärast Soome iseseisvumise väljakuulutamist otsisid soomlased muuhulgas tuge ja tunnustus lähinaabritelt Rootsilt ja Norralt. Kuid need kaks riiki seadsid tingimuse: enne tunnustamist tahtsid nad ...

VASTUS: Soome peab esmalt saama Venemaa tunnustuse. Rootsis ja Norraga samal seisukohal olid tegelikult veel mitmed teisedki lääneriigid. Ning kui Venemaa siis lõpuks Soome sõltumatust tunnustas, järgnesid kohe ka Rootsi, Prantsusmaa ja Saksamaa.

5. Millal muutus Soome iseseisvuspäev ametlikult puhkepäevaks?​

VASTUS: 20. novembril 1919. aastal kuulutas Soome valitsus üheaegselt välja nii selle, et iseseisvuspäev on ametlikult  6. detsembril kui ka selle, et see on nüüdsest puhkepäev. Samal ajal sätestati ka, et kõik ametiasutused, kohtud ja koolid on iseseisvuspäeval suletud. Seadusesesse kirjutati riigipüha sisse alles kümme aastat hiljem ehk 1929. aastal.

6. Kui palju asukaid oli iseseisvunud Soomes?

VASTUS: Soomes rahvastikustatistika on arhiivides olemas alates 1749. aastast: toona oli elanike arv oli 410 400 inimest. 1917. aastal oli Soome elanike arv 3,1 miljonit. Sajand hiljem on Soomes 5,5 miljonit inimest.

7. Pärast iseseisvumist 1918. aastal, puhkes Soomes sõda punaste ja valgete vahele. Mis nimega see sõda ajalukku kirjutati?

VASTUS: Kõige neutraalsema terminina on kasutusel Soome sõda või 1918. aasta sõda. Ent öeldakse ka kodusõda.

8. Oktoobris 1918 toimusid Soomes ajaloolise valimised: kes valiti Soome kuningaks?

VASTUS: Pärast Soome iseseisvuse väljakuulutamist ei suudetud plaanitud vabariiki piisava kiirusega välja kuulutada ning riigis puhkesid rahutused. Pärast kodusõda hakkasid kodanlikud parteid aga Soomes monarhiat kujundama. 9. oktoobril 1918 valis parlament Soome kuningaks Saksa keiser Vilhelm II kälimehe Friedrich Karli. Toonane följetonist Olli pakkus kohe välja ka soomlasele suupärasema nime ehk Väinö I, kuid ametlikult seda nime ei kinnitatud. Kui Saksamaa I Maailmasõjas lüüa sai, teatas vastvalitud kuningas, et ta loobub kroonist. 1919. aasta suvel ratifitseeriti Soome põhiseaduslik vabariik.

9. Pärast Soome iseseisvumist nimetati ringi mitmed Venemaale viitavad tänavad, hooned ja kohad. Mis nime kandis veidi enam kui sajand tagasi Vaasa linn?

VASTUS: 17. sajandil asutatud Vaasa nimetati Nikolaikaupunki ehk Nikoalilinnaks 1855. aastal ning oma tänase nime sai linn tagasi 1917 aastal pärast Soome iseseisvuse väljakuulutamist

10. Mis aastal toimus esimest korda Soome iseseisvuspäeva vastuvõtt?

VASTUS: Soome esimene president K. J. Ståhlberg (Loe: Stoolbäri) pidas iseseisvuspäeva vastuvõttu 1919. aasta pärastlõunal. Kohtumisele oli kutsutud 150 külalist ja koosviibimine kestis tund aega. Esimene raadio-otsesaade vastuvõtult jõudis YLE eetrisse 1949. aastal ja esimst korda lubati telekaamerad lossi 1957. aastal.

Allikas: YLE

Tagasi üles